Korruptsioonivastast võitlust on senini kiputud pidama üsna rangelt riigi pärusmaaks seadusandliku, täidesaatva või koh­tuvõimu kaudu. Tegelikult see nii ei ole või vähemalt ei peaks olema, tutvustab ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige ASSO PRII uut võrgustikku.

Asso Prii (pildistas Siim Männik, Hea Kodanik)

Põhjalike reformide läbiviimiseks peab tõuge tulema sügavamalt ning tugevamini kui selleks on suuteline üks ministeeriumi töögrupp, juhtivamet­nik või isegi terve ministeerium. Eestis on välja arenenud suhteliselt tugev ning jät­kusuutlik kolmas sektor – enam kui 28 000 MTÜd ning sihtasutust on juba piisa­valt arvestatav jõud, et midagi muuta.

Sügisel avalikustas ühing Korruptsioo­nivaba Eesti ülemaailmse korruptsiooni­tajumise indeksi (graafikul) järjekordsed tulemused – 6,6 palli tähendas Eesti jaoks kerget paranemist võrreldes 2007. aastaga. Peab meeles pidama, et tulemus põhineb kahel eelneval aastal läbi viidud rahvusva­helistel uuringutel ja praeguseks hetkeks on olukord sootuks uus.

Juba möödunud sügisel hoiatas ühing, et keerulised majandusolud toovad li­saks üldisele kuritegevuse kasvule kaasa ka korruptsiooni vohamise – need, kes on raskustesse sattunud, võivad võtta kasutu­sele ka ebaseaduslikke meetmeid.

Muutunud olud nõuavad vastukaaluks uut moodi lähenemist. Korruptsioonivaba Eesti alustas aasta alguses Kodanikuühis­konna Sihtkapitali toel kodanikuühen­duste korruptsioonivastase võrgustiku loomist. Võrgustik koondab vabaühen­dusi, kes soovivad oma igapäevatöö kõr­val senisest enam panustada korruptsioo­ni tõrjumisse ning ennetamisse.

Algatuse võtmesõnadeks on kodaniku­lähedus ning lai kandepind. Ühiskond­likele valupunktidele osutamine kodani­kuühenduste poolt on tingitud reaalsest vajadusest ega ole kammitsetud mitmeks aastaks koostatud strateegiate või tööplaa­nide poolt, nagu võib mõnikord juhtuda riigiasutuste puhul.

Korruptsioonivastases võitluses on täh­tis roll tõhusal teavitustööl. Esiteks aitab see süvendada eetilist suhtumist ning kor­ruptiivsete tegude hukkamõistu. Teiseks suureneb seeläbi nende hulk, kes suu­davad korruptsiooni ära tunda ning sel­le peale adekvaatselt reageerida. Problee­mi tajumiseks piisab ehk vaid sellest, kui mõelda, mis toimub Eesti meditsiinisek­toris ravijärjekordade määramisel.

Lisaks teavitamisele ning infovahetuse­le saab võrgustiku prioriteetseks suunaks kindlasti ka riiklike strateegiate ning sea­duste asjakohasuse ning rakendamise jälgi­mine. Korruptsioonivastase strateegia 2008-2012 mullusest tegevusaruandest nähtuvalt on vaid osaliselt täidetud ühenduste kaasa­mine eurofondide järelevalvesse, samas kui eraldatud vahendite hüppeliselt kasvanud hulk võib kaasa tuua ka hämarate tehingute sagenemise. Korruptsioonivastane võrgus­tik on valmis andma oma panuse, muut­maks rahastamist läbipaistvamaks.

Koalitsiooniehitamine on ka Korrupt­sioonivaba Eesti rahvusvahelise katusor­ganisatsiooni Transparency International esmatähtis aluspõhimõte. Vaid ühe allor­ganisatsiooni tegevusest igas liikmesriigis jääb väheks ning kaasata tuleb laiemat rin­net, et korruptsiooni vastu jõuliselt seista.

Korruptsiooni tõrjumisel ei piisa enam sellest, millest aitas aasta või kaks tagasi. Lisaks riigiaparaadile peavad selle nimel pingutama ka kodanikud. Kui praegu ei hakata astuma samme, et tagada korrupt­siooni ohjamine vähemalt samal tasemel kui seda on siiani tehtud, siis võib selle la­hingu juba ette kaotatuks lugeda.

Seetõttu kutsub ühing Korruptsiooniva­ba Eesti teisi kodanikuühendusi võrgusti­ku tegemistes kaasa lööma. Teie valdkon­na panus võib olla hindamatu väärtusega.

Rohkem infot kodanikuühenduste korrupt­sioonivastasest võrgustikust leiab kodule­helt www.transparency.ee .

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta