Tätoveerimiskunstnik Liisa Addi teeb nõrgemate toetuseks heategevuskampaaniaid tätoveerimissalongis ja aitab kodutuid koeri. Miks? Sest ta saab. “Ma usun, et inimesed kellel on võimalust, peaksid tegelema maailma paremaks muutmisega,” põhjendab Liisa.
- Arvamused
- 4. juuni 2017
Olen viimastel aastatel hakanud väga hindama ennast ja oma elu: kui hästi mul tegelikult läinud on ja kuidas elujoon siiamaani on läinud suuremate raskusteta. See arusaam on tulnud, kui kuulen väga palju erinevaid lugusid teiste eludest ja raskusest. Ma teadlikult ei usu jumalasse ega suurtematesse jõududesse, kuid usun, et igal inimesel on oma eesmärk siin elus. Nii saingi aru, et tänu oma tööle, tervisele ja vabale ajale on võimalus aidata teisi, kes ennast ise aidata ei suuda. Ma usun, et inimesed kellel on võimalust, peaksid tegelema maailma paremaks muutmisega.
Algul mul oli frustruatsioon: maailmas on nii palju asju valesti, kuidas küll mina peaksin saama kõike muuta? Ruttu sain aru, et hea on alustada oma enda kodumaast. Eesti pluss on see, et ta on nii väike ja õigete nuppude liigutamine ja motiveeritud inimeste leidmine ei ole üldse keeruline. Paar esimest aastat tegime teise tätoveerija Kaili Aavikuga salongis midagi lihtsamat: disainisime ägedad kalendrid mille müügist saadud raha läks jõulude ajal Tallinna Lastehaiglale abiks. Siis tegime kaks aastat väikseid vahvaid tätoveeringuid, millelt teenitud raha läks ka 100% lastehaiglale. See oli väga äge, sest inimesed said endale eluks ajaks nahale pildi, mis sümboliseeris seda, et ka nemad on aidanud abivajajaid.
Selle aasta kevadel aga panin tähele uut probleemi, millega on pikalt tegelenud MTÜ Loomus: karusnahafarmid Eestis ja nende keelustamine. Tegime kampaania: ühel nädalavahetusel tegime klientidele ainult rebase-tätoveeringuid, lisaks kujundasime, trükkisime ja müüsime hunnikutes särke kirjaga “Kanna oma nahka”, et see teema sotsiaalmeedias rohkem põlema läheks. Kuna tätoveeringud on praegu moes, siis loodame et noored leiavad läbi ägedate piltide ja meie, et see teema on tõsine.
Ka väljaspool tätoveerimist tegelen iganädalaselt heategevusega. Mul on endal kaks koera ja pakun tähelepanu ka kodututele koertele: nädalavahetuseti sõidan mööda Eestit ringi ja pildistan neid varjupaikades. Seal on koeri hetkel väga väheseks jäänud – kas lihtsalt kokkusattumus või on tõesti kasu olnud viimase nelja kuu jooksul tehtud piltidest, et koerad endale kodu leiaksid? Varjupaigad on Varjupaikade MTÜ omad ja minu pilte saab näha Koertepesa Facebooki lehel.
Inimesed, kes ei ole kunagi heategevusega tegelenud: proovige midagi kasvõi väga väikest teha – see tekitab hea enesetunde ja iga väiksemgi liigutus aitab. Ühiskond liigubki ainult siis paremas suunas, kui iga käsi aitab kaasa.
Saada Hea kodaniku portaali oma lugu sellest, mida, miks ja kuidas sa neid väärtusi elad või kuidas vastutuse võtsid!
See võib olla kas konkreetne lugu sellest, kuidas sus käis see klõps, kus ei suutnud enam oodata, et “keegi ometi midagi teeks”, ja sina olidki see, kes midagi teeb.
Või siis jutt sellest, miks su jaoks on oluline teha rohkem kui maksude maksmiseks, õigetel päevadel lipu välja panemiseks ja omaenda töö-kodu-hobi marsruudil pendeldamiseks vajalik.
Saada oma lugu, no nii 3-4 lõiku pikk, Mari Öö Sarvele, aadressil mari@heakodanik.ee. Kogume need lood kokku, et hea kodaniku pisikut veel ja veel levitada. Teiste lugusid saad lugeda siit.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
