Linna omadusteks on liikumine ja kohtumised, mis toimuvad erinevates ruumides. Need ruumid võivad olla kergesti ligipääsetavad ja hea atmosfääriga kohtades või niisugused, mida inimesed kipuvad hoopis vältima. Selles lühikeses essees avan linna avaliku ruumi mõistet ja tänapäeva probleemistikku koos mõningate näidetega.

Ideaalselt võiks avalik ruum tähendada sellist ala või sfääri, millele kõigil inimestel on täiesti vaba ligipääs. Igapäevapraktikas on linnaruumi kasutamisel piiranguid ja võimalusi, seetõttu saab rääkida ka poolavalikest ruumidest. Siinkohal esitan mõned avaliku ruumiga seostatud küljed, keskendudes eelkõige linnadele.

Teed ja tänavad liikumistes

Jalakäijad, autod ja jalgratturid saavad iga päev kellaajast olenemata liikuda mööda teid. Sageli pole need küll päris siledad, äkiline vihm või lumi võib sihtkohta jõudmist takistada.

Teede kasutamisele on ka piiranguid, näiteks tuleb Stockholmi ja Londoni kesklinna sisenemise eest maksta, millega piiratakse liigset liikluskoormust. Ka sadamad, bussi-, lennu- ja raudteejaamad on osa aktiivsest linnaelust ja -ruumist.

Lisaks liikumisele võimaldavad tänavad inimestel näiteks välikohvikutes kohtuda või lihtsalt pingil istudes jalgu puhata.

Tänavad pakuvad tegevusruumi tänavakunstnikele ja rulaga trikisõitjatele.

Mõnikord suletakse autoteed linnas festivalide korraldamiseks ning teedest saavad inimestele avatud tänavad. Samas kohtab vahel teeotsal silti “Eramaa” või märkab linnas tänavate kohal kaameraid. Need on mõned märgid tänavate ja avaliku ruumi kontrollist ning muutuvatest omandisuhetest.

Väljakud ja pargid

Reisijate tähelepanu köidavad esmalt sageli linna peaväljak ja seda ümbritsevad hooned, mis kannavad osakest linna identiteedist. Kujutagem ette näiteks Peterburi Ermitaaži ümbrust või Riia vabadussammast.

Suurlinnades on väljakuid ja monumente palju ja seega pilt kirju. Eestis on viimase kümnendi jooksul mitu linna saanud väljapaistvad linnasümbolid kui avaliku ruumi esilekerkivad osad.

Monumentidega seonduv võib linnakeskkonnas olla delikaatne teema, sest seostub inimeste kuuluvustundega. Samas on kaasavate lahenduste kaudu võimalik avalikus ruumis kunsti igapäevategevustega siduda.

Erilist tähelepanu vajaksid linnade veeäärsed alad, sest vesi tõmbab inimesi ikka ligi. Parke võiksime vaadelda “linna kopsudena”, mis pakuvad igapäevasaginas vaba aja veetmise võimalusi. Sageli vaatab parkidest vastu mitmesaja-aastane hoolikas töö maastiku kujundamisel, mida külastajal on võimalik õppida lugema ja hindama.

Turud ja kaubanduskeskused

Läbi aegade on linnad koos turgudega olnud olulisteks kaubavahetuse kohtadeks. Mõelgem näiteks ajaloolisele Siiditeele ja linnadele ning siidkanga liikumisele sellel kaubateel. Linnaturud pakuvad tänapäeva inimestele võimaluse osa saada vahetust kauplemisest ja osta värskeid toiduaineid kodu lähedalt. See toetab kohalikku elu ja orgaanilist sidet linna ja maa vahel.

Turgude kõrvale on kaasajal järjest enam kerkinud poolavalikke ruume – kaubanduskeskusi, mis meelitavad inimesi aega veetma ja tarbima. Eesti linnad pole samuti pääsenud kaubastamise tendentsist, kus erahuvid seljatavad kollektiivse vastupanu kvaliteetse avaliku ruumi diskussioonis.

Sageli puudub linnaelanikel ja -võimul võimalus arengut suunata, sest olulise väärtusega maa-alad on antud eraomanike kätesse. Ruumilise planeerimise praktikas saaks rohkem arvestada elanike arvamusega, mis kohalikke olusid tundes pakuvad alternatiive avaliku ruumi muutuses.

Avatud hooned ja kogukonnad

Koolid, raamatukogud, kinod, igasugu teatrid, muuseumid ja huviringid – need multikultuursed ruumid võimaldavad veeta vaba aega kvaliteetselt. Uued muuseumid ja raamatukogud kasutavad sageli tehnoloogia võimalusi ja silmatorkavaid arhitektuurivorme, et külastajaid mitmekülgsemalt kaasata.

Näitena sobiks Guggenheimi kunstimuuseum Bilbaos, aga selle kõrval ka kohalikud seltsimajad, mis koondavad inimesi koduümbruses. Positiivse suundumusena on Eestis viimastel aastatel linnades hoogu saanud piirkondlike seltside tegevus, mille kaudu mõjutatakse ka kohaliku arengu küsimusi.

Paljusus avalikus ruumis

Eelnevate näidete põhjal tuleb esile, et avalikku ruumi linnas pole nii kerge piiritleda. Teatav abstraktsus võimaldabki uusi tõlgendusi ja toidab arutelu. Linnaruumi üheks kandvaks jooneks võiks olla paljususe toetamine, mis võimaldab koos eksisteerida erinevatel väärtustel, liikumistel ja väljendusvormidel.

Liikumisi toetav linnaruum vajab ka avatud kohti ja kohtumisi. Paljusus linnas on võimalik vaid kvaliteetse avaliku ruumi kaudu ja igaüks saab selle jaoks anda oma panuse.

Artikli kirjutamist toetas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria Tippkeskus).