Loobu jõe alguses, Jõepere Veskiallikate kaldal on vanad viinaköögi varemed. Vanad ja vähejutustavad nad on. Seda on nad olnud juba ammustest aegadest alates, siis kui ennast taga otsima hakkasin.
- Marek Vahula lood
- 30. august 2023
Seda ka seal. Kahekümneseitsmenda eluaasta suvel otsisin peale pikemat vaheaega jälle uusi ja vanu armastusi taga. Müüriaugust välja lennanud tuuletallaja oli see, kes õhtule ja mulle loo kinkis.
Pisut tiirutas ta paisjärve kohal. Andis mullegi mõista, et tal seal müüriaugus pesa on. Leitud loost oli mulle tollel suvel vähevõitu.
Tallaja kinkis mulle jälle tagasi pisut armastust, mis mitu aastat nagu kadunud oli olnud. Setumaa väljadel ma ei kohanud teda kordagi. Nii kadus ühe linnu sõprus ja armastus aastate tagusesse aega ja aegadesse. Taas leitud noorpõlvesõber tuletas mulle meelde seda kõike, mille juurest ei tasu kunagi ära tulla. Selleks on sõprus ja armastus. Sedapuhku siis väikese pistrikust röövlinnu vastu.
Jõepere, 1999.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
