Liiklusmüra, ventilatsioonimüra, inimeste tekitatud müra, masinate müra. WHO hinnangul mõjutab müra eurooplaste tervist nii väga, et on peale õhureostust tõsiduselt teine terviseprobleemide tekitaja (WHO).

Peamiselt tekitavad linnas müra transport, kuid ka väga tiheda asustusega aladel tekkiv inimeste ning seadmete tekitatud müra. Aastaks 2030 on ligi 2/3 maailma rahvastikust kolinud linnadesse. Majandus- ja rahvastikukasv üheskoos toovad kaasa suure autode ja muude masinate arvu kasvu ning seeläbi kasvab ka inimeste arv, keda see müra mõjutab.

Südamehaigused on eurooplaste jaoks tõsiseim tervisehäda ning moodustab ligi 40% tervishoiu eelarvest. Müra sotsiaalsed kulud arenenud Euroopa riikides on rohkem kui 40 miljardit eurot aastas. Uuringute järgi on ligi 1,8% arenenud riikides juhtuvatest infarktidest põhjustatud just nimelt müra tõttu (ligi 250 000 juhtumit, millest u 50 000 lõppeb surmaga (CE Delft)). Usutakse, et see on seotud liiklusmüraga, mis ületab 60 dB taseme.

Mürareostus mõjutab nii inimese füüsilist tervist kui ka käitumist: alates unehäiretest, stressist, vaimstest häiretest, vererõhu tõusust kuni täieliku kuulmise kaotuseni. Mürale on eriti tundlikud lapsed, mõjutades oluliselt nende õppevõimekust.

Usutakse, et müra tõttu on maailmas ligi 30 miljonit inimest kaotanud osaliselt või täielikult oma kuulmise. Kuulmise kaotus on kümne tõsiseima terviseprobleemi hulgas ning selle põhjustatud kulud on väga suured!

Müra mõjutab ka loomade heaolu, näiteks ei suudeta end enam kiskjate eest kaitsta. Samuti võib see mõjutada nende paljunemist ja navigatsioonivõimet ning nagu inimestegi puhul, viia kuulmise kaotuseni. Seetõttu on täheldatud, et linnalinnud on olude sunnil hakanud laulma hoopis öösiti.

Tehnoloogia ja rahvastiku areng on kasvatanud müra, mille keskel elusorganismid oma päevi veedavad, sellega oleme me pannud ohtu ka oma heaolu.

Kuidas saab inimene end müra eest kaitsta?

Selleks on esiteks vaja teada, mis on müra ja kuidas see meid mõjutab.

Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Oluline ei ole mitte ainult müra validus, vaid ka see, kui pikalt inimene on müra mõju all.

Tabelis  on esile toodud heli tugevused, nende allikad ning mõju.

Tabel 1 Müraallikad ning nende mõju

Vaikusehetked on inimese vaimse ja füüsilise heaolu tagamiseks äärmiselt olulised. Magamise ajal ei tohiks müratase ületada 45 dB. Tööd tehes ei tohiks müratase ületada 55 dB. 30⎯40% inimestest leiavad, et juba 55⎯60 dB müra on nende jaoks väga häiriv.

Kunagi New Yorgis ja Pekingis tehtud uuringu järgi veedavad suurlinnade elanikud liikluses ligi 40 minutit oma päevast. Sealjuures ületab igas viiendas metroojaamas müratase 85 dB (keskmine on 76.1 +/- 8 dB). Võrdluseks: autode müratase on u 67⎯79 dB.

Kui inimene viibib pikemat aega üle 85 dB müra käes, siis ajapikku võib see põhjustada kuulmise kaotuse. Ning sage, enam kui üks minut kestev, üle 110 dB müra sees viibimine võib põhjustada täieliku kuulmise kaotuse.

Tabel 2 WHO ja EPA soovitatavad päevased müra käes viibimise ajad

Kuidas olukorda parandada?

Linnaplaneerimise seisukohalt võiks parandada tiheasustusalade planeeringuid. Oluline on plaanida linnaelemendid nii, et inimesed saaksid piisavalt mürast puhata ning et see ei mõjutaks nende tervist.

Juba olemasolevad vaiksed alad linnades peavad jääma vaikseteks! Samuti on võimalik müraseintega tõkestada suurematelt magistraalidelt levivat müra. Liikluses on võimalik vähendada maksimaalset lubatud sõidukiirust ning palju saab ära teha ka teekattematerjali ning autorehvide materjali valikul.

Ühtlasi tuleks inimestel endil olla tähelepanelik ning näha/kuulda, mis nende ümber toimub. Alustada tuleks sellest, et olla teadlik meid ümbritsevast mürast ning selle mõjust tervisele. Enamik suurlinnu on koostanud mürakaardid, millelt saab infot linnamüra kohta. Ning loomulikult on ka tööandjatel kohustus oma töötajaid müra osas koolitada ning neid selle mõjude eest kaitsta.

Müra on keskkonnareostuse liik, millesse seni on suhtutud liiga leebelt. Kui paljud teist tunnevad, et vajavad oma päeva rohkem vaikseid, stressivabu minuteid? Usun, et rohkem vaikusehetki ja rahu toovad meie ellu rohkem edu ning rõõmu.

Seega ⎯ ole vaikuses... hinga neli sekundit sisse... neli sekundit välja… Väidetavalt ei tekita meie keha sellise hingamise puhul mitte ühtki stressihormooni. Vaikset järeleproovimist!

Loe, mida Bioneer mürast kirjutanud on!

• Kas iga heli on müra?
• Kuidas me saame vähendada müra hulka meid ümbritsevas keskkonnas?
• Mürareostus kui keskkonnaprobleem
• Müra kui terviseprobleemide tekitaja
• Kuulmislangus töökeskkonnas
• Veealune müra on saastatuse vorm, mis ei tunne piire
• Energiatootjad: moodsamad tuulikud teevad vähem müra
• MTÜ Ökokratt pälvis Euroopa Keskkonnaagentuuri üle-euroopalisel müraprojektide konkursil auhinna
• Linnalinnud muudavad müra summutamiseks oma laulu
• Mürafooride kasutamine haridusasutustes on suurenenud
• Uus seadus võtab käsile müra-, haisu- ning valgusreostuseprobleemid
• Kuidas me ookeane müraga reostame?
• KÄRT VAARMARI: Müraprobleeme süvendab järelevalve piiratus

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta