Saada sõber Ghanas kooli

Aastatel 2002-2004 töötasin Ghanas UNICEFi heaks, tollal said erinevused piirkondade arengutasemetes eriti tuttavaks haridussektori näitel: kui terves riigis läheb kooli juba 84% lastest, jõuab neid Põhja-Ghanas sinna vaid veidi üle poole. Kolm neljast Põhja-Ghana elanikust ei oska lugeda ega kirjutada, kogu riigis on kirjaoskamatuid kaks viiendikku.

Samas tunnistatakse hea hariduse tähtsust ning lapsed unistavad õpetaja- ja arstiametist. Kohalik vanasõna ütleb aga, et soovid pole hobused, mis võiks tähendada, et reaalsust tuleb aktsepteerida. Kuigi põhiharidus on sealmail tasuta, on isegi selle omandamine sageli keeruline, kuna vanematel pole sageli raha koolitarveteks või vanemate klasside eksamitasudeks.

2009. aastal alustas MTÜ Mondo koostööd Ghanas asuva Kongo külaga, aidates seal elavaid lesknaiste peresid. 56 vaest last leidis Eestist sponsori, kelle annetatud 600 krooniga aastas on võimalik kindlustada ühe lapse koolitee. Septembris jõudis toetus kohale ning lapsed said oma kooliaastat rõõmsalt alustada.

Kongo küla päris Põhja-Ghanas on hea näide suurema osa maailma elanike igapäevasest tegelikkusest. Just sellesse külla viis meid esimest korda Soome kolleegide soovitus, kelle Suomi-Ghana Seura oli parajasti lõpetamas mitu aastat kestnud koostööd, kuna ei leidunud vabatahtlikke jätkajaid.

Meie jälle otsisime endale usaldusväärset kohalikku partnerit, kellega oleks võimalik teha vajalikke asju väheste resurssidega, ja ideaalseks partneriks osutus Kongo Community Development Association (KoCDA, tõlkes Kongo kogukonna arendamise liit). Sellesse kuulub neli õpetajat ja kaks tunnustatud kogukonna-aktivisti, kes on motiveeritud kogukonda arendama, eriti aitama kehvemas olukorras olevaid lapsi, ja kes teevad seda tööd vabatahtlikult.

Me pole soomlased

Alul pidime natuke tööd tegema selgitamisega, et meie pole soomlased ning meie võimalused koguda resursse ühiste hangete läbiviimiseks on palju väiksemad. Esimene ühine ettevõtmine oli aasta tagasi, kui tegime kindlaks kümmekond külalast, kes ei saa koolis käia või kelle puhul on oht, et nad langevad koolist välja. Plaan oli Eestist leida vajalikke kulutusi (600 kr aastas) katvad sponsorid.

Polnud teada, kuidas eestlased sellise ideega kaasa lähevad, seega jätsime laste arvu tagasihoidlikuks, ehkki vajajaid leidnuks kordades rohkem. Koolis ei käi ligi 350 last vanuses 6-12 ja ligi 200 last vanuses 13-15 ning viiendik kooliskäijatest jättis mullu õpingud pooleli vanemate makseraskuste tõttu, mis viisid mõned lapsed kooli asemel tööle.

Samas on mõned Kongo küla lapsed jõudnud ka oma unistuse heast haridusest täide viia. Üle 30 Kongo noore on läinud keskkooliõpingute järel edasi õppima õpetajaks või jätkanud õpinguid ülikoolis. Üks hea näide on 29aastane Kingsley Mort Saatouh. Ta on pärit üheksalapselisest perest ning sai põhikooliõpinguteks abi ühelt Soome annetajalt. Tänaseks on Kingsley lõpetanud Ghana ülikooli sotsiaaltöö eriala, õppis hiljuti vahetustudengina Kanadas ning hetkel kirjutab magistritööd Põhja-Ghana kaevanduste lapstööjõu teemal. Kingsley lugu sai meile väga tuttavaks, sest ta on üks KoCDA vabatahtlikest organisaatoritest, keda motiveerib osa võtma usk, et hariduse kaudu on võimalik saada vaesusest välja.

Abi ka lesknaistele

Meie teine reis Kongo külasse toimus septembris. Eestlased võtsid meie suureks rõõmuks idee toetada Ghana laste haridust vastu positiivselt ning meil oli kaasas toetus 56 lapsele, samuti kirjad ja kingitused, mille saime lastele üle anda.

Nädalaga registreerisime juurde 50 last, kes on kaotanud ühe või mõlemad vanemad, külastasime kodusid ning lindistasime laste sõnumi Eesti toetajatele. Jõudsime veel osta turult kangast ning lasta õmmelda 112 koolivormi iga lapse mõõtude järgi, hankida 56 koolikotti ning vihikuid ja pliiatseid iga lapse kooliastmele vastavalt, sobitada 56 lapse jalga õige mõõduga sandaalid ning lõpuks korraldada suur toetuste üleandmise tseremoonia, milles said sõna ka küla pealik ning regiooni haridusametnik.

Loomulikult oleks olnud kergem anda toetus üle rahana. Aga meie ei tahtnud riskida sellega, et raha ei läheks laste kooliskäimise toetuseks. Skeptilistele eestlastele oli vaja tõestusmaterjali, et raha läheb sinna, kuhu lubatud.

Tänu KoCDA inimeste korraldamisvõimetele jõudsime kõigega õigeks ajaks valmis ja tegime plaane uutegi ideede elluviimiseks. Näiteks sai otsustatud, et anname igal aastal välja preemiaid kõige tublimatele õppuritele koolitoetust saavate laste seast, sest ega kooliskäimisest pole kasu, kui seal ei õpita.

Et aidata lesknaistel laste eest paremini hoolitseda, tahtsime ulatada toetava käe ka naistele endile. Ettevõtlikumatega otsustasime proovida väikelaenude andmist. Tagasimaksmise ajal märtsis, mil on plaanitud Mondo järgmine reis, saame näha, kuidas naised on suutnud oma laenuraha teenima panna ning kas sellest on olnud abi ja laenude andmist tasub jätkata.

Koostasime naiste toetuseks ka eetiliste kingituste skeemi, millest oli juttu eelmises Hea Kodaniku numbris. Tänu sellele, et sajad eestlased kinkisid jõulude ajal teineteisele asjade asemel head meelt, saavad lesknaised nüüd näiteks arendada seebitegemise ja korvipunumise oskusi ning teenida raha koduloomade pidamisega.

Aga mida annab kõik see eestlastele? Laste toetajatele annab programmis osalemine võimaluse kaasa elada ühe konkreetse inimese elukäigule ja edusammudele ning näha, kuidas väikeste tegudega on võimalik teha palju head. Kirjavahetus “kasulapsega” aitab ka avastada uue maa kultuuri ja kombeid. Kes aga ei näe ennast sellises pikaajalisemas suhtes, saab tekitada head meelt ühekordsete eetiliste kingituste ostmise kaudu.

Lisainfo projektist: www.muudamaailma.ee. Projekt “Kingitus lähedasele – abi kaugele” sai 2009. aastal toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt.