Linnalaborandid KADRI KLEMENTI ja TEELE PEHK võtavad kokku oma nägemuse kodanikuharidusest ja -haritusest linnaruumis. Kuigi tööpõld on lai, on lapikesi sellest juba harima asutud, sestap lisame siia juurde ka mõned head näited.
Müütilisi õpetusi, kuidas valmistada pisuhända või tabada libahunti, leiab nii mõnestki raamatust, rääkimata internetist. Kuidas luua linnakeskkonnateadlik ja -tundlik kodanik, tundub olevat samalaadi teadmine. Nii mõnigi oskab nimetada vajalikke komponente, kuid nende kokkusegamise kohta jääb veendumust napiks.
Kodanikuharitusest ja -aktiivsusest räägib ruum meie ümber. See ruum ei ole erakordselt halb, pigem on meie linnad lihtsalt mittemidagiütlevad ja keskpärased: mõnikord mõjuvad need meile mõistetamatutena, teinekord ei vahetaks neid mitte millegi vastu maailmas. Ja tegelikult on inimesed linnaruumi kasutamisel targad, leidlikud ja loovad. Aga alati saaks ju paremini!
Milleks üleüldse haritud kodanikud? Kas ei piisaks n-ö valgustatud monarhist, kes oskab ise kõik hästi ära teha, nii et kodanikel ei jää muud üle kui nautida, vaevumata või vajamata oma naudinguid mõtestada ja analüüsida? Rahvavõimu tingimustes on see mõeldamatu, kuna iga paari aasta tagant vahetuvad valitsejad ei pruugi ruumiküsimustes orienteeruda. Haritud kodanikkond tagab aga interaktiivse planeerimissüsteemi – kui otsused tehakse koostöös eri poolte vahel, ei saagi need kehvad tulla.
Keegi ei tegelegi
Praegu ei tegele kodaniku ruumialaste teadmiste arendamisega Eestis ei lasteaed, kool ega ükski teine institutsioon. Seega sõltub linnaruumi kasutamine, tajumine ja lahtimõtestamine ainuüksi kodust, mis on ju privaatsfääri essentsina avaliku ruumi vastand. Meie teadmised avaliku ruumi kohta on metsikud ja harimata arusaamad, juhuslikult omandatud killud otse elust. Ruumiline mõtlemine, mida õpetataks alg-ja põhikoolis, oleks heaks aluseks keskkoolitaseme ühiskonnaõpetuse loengutele, milles käsitletaks põhjalikumalt kodanikuõigusi ja planeerimisse kaasamist.
Seejuures kerkib küsimus kõigile: kas kaasav planeerimine on kodaniku õigus või kohustus? Leidub palju inimesi, keda linnaruum lihtsalt ei huvita. Kui teadlikkus linnaruumi toimimisest ei saa olla seadusest lähtuv kohustus, võiks ta ometi olla südametunnistusest lähtuv. Või kui seegi on liiga palju tahetud, mõtleme kodanikuaktiivsusest nagu liikluseeskirjast – see on ka midagi, mida kõik peavad kas või mingil määral tundma, hoolimata sellest, kas nad sõidavad autoga või käivad jala.
Millisest tasandist me üldse räägime? Millise linna kodanikest? Tihti jääb mulje, justkui oleks tegu Eesti kohaliku murega – seetõttu kipub mõistus otsima kohe seoseid nõukogude minevikuga, mida ei maksa näppima minna, muidu tõmmatakse tervenisti hammasrataste vahele. Seega ollakse parem vaguralt märkamatu ning visatakse nii palju kruvikesi, kui taskusse mahub. Okupatsiooni süüdistatakse selles, et igaüks meist on enesekeskne edule pürgija, kes ei defineeri ühist kui kõigi oma, vaid kui mitte kellegi oma.
Ometi on avaliku huvi olulisimaks tunnuseks asjaolu, et avaliku huvi sihtmärk – avalik hüve – on ühiskonnaliikmete vahel jagamatu.1 Kui mõelda, et tegu on inimkonna loomuliku arenguga, millele meie ajaloo omapära on küll väikese vonksu sisse visanud, siis taipame, et ka teiste riikide jaoks on see alles sihtpunkt, mitte kohalolu. Skandinaavlased võivad küll oma kodanikuõigused sügavaimagi une pealt ette lugeda, kuid teisalt – kas nad tunnevad endal lasuvat piisavat kodanikukohust ärksalt linnatänavail kõndida ning ümbritseva üle mõtiskleda? Meid kammitsevad samasugused üldinimlikud igapäevategemised (kiirustamine projektikaustade üleandmisega, lapsevanemate koosolekule või kodulaenu lepingu sõlmimisele), mis ei jäta aega ringivaatamiseks.
Kodanikuna haritud inimene soovib ja oskab ühiskonnaelu mõjutada ning otsustamises kaasa rääkida.2 Ilmselt ei tule kellelegi uudisena, et kodanikul on õigus arvamust avaldada, kas talle tema linnaruum meeldib, kas see tema arvates töötab ja piisavalt heaolu pakub. Ilmselt leiab iga asjast huvitatu internetist üles ka selle meiliaadressi, kuhu oma ettepanek edasiside või protest tagasisidena edastada.
Arvamusele kaalu
Kuidas leida aga piisavalt toekaid sõnu, et oma arvamusele kaalu anda? Sest tunnistagem ausalt – kelle vanaema teab, misasi on kaasav planeerimine? Kuigi ta on kordi ja kordi sellest rääkinud, kuidas asjaajamine naaberkrundil ei tundu õige olevat ja kuidas tema oma allkirja nende plaanidele panna ei taha. Siin aga jäävadki asjad seisma, kuna puudub koht, kust nõu ja juhendeid saada. Või nutumüür, kus oma muresid kurta.
Helsingis on linnavalitsuse eestvedamisel loodud linnaplaneerimise kohtumispaik Laituri – linnasüdames asuv avalik näituse-ja seminariruum, kust saab professionaalset planeerimisabi, tutvuda uute planeeringutega ja osaleda käimasolevates konkurssides. Miks Tallinnas sellist kohta pole? Võiks ju olla! Ja äkki võiks sellise infopunkti planeerimiskohviku abil atraktiivsemaks muuta? Selline kehand soodustaks uudsete kaasamislahenduste ja -lähenemiste sündi (ainuüksi planeerimiskaustade rivistamine koogileti kõrvale ei oleks ju kuigi ahvatlev?). Lisaks aitaks kaasa praeguse protestikultuuri asemel dialoogikultuuri arenemisele, luues praegu pead tõstvale kodanikuaktiivsusele soodsa kasvukeskkonna.
1 K. Ikkonen “Avalik huvi kui määratlemata õigusmõiste”, Juridica III/2005
2 Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest. Piret Talur (toim.). Tallinn: Avatud Eesti Fond, 2008.
Näiteid kodanike ruumilisest harimisest meilt ja mujalt:
Osalusaabits www.eko.org.ee/osalusaabits
Keskkonnaotsustesse ja planeeringutesse sekkumise juhend, planeeringute andmebaas ja teemat avavad videod.
Arhitektuurikeskus www.arhitektuurikeskus.ee
Nii välkloengud kui linnafoorumid on palju populaarsust võitnud, huvilistel on võimalus osa saada arhitektuurituuridest. Arhitektide, kodanike, linna- ja riigivõimu vahelist arutelu soodustavaid välkloenguid on tänaseks toimunud üle paarikümne, linnafoorumid on lisaks Tallinnale leidnud aset ka Rakveres, Narvas, Tartus, Pärnus ja Viimsis.
Uue Maailma ruumikonverents www.uusmaailm.ee/konverents
Uue Maailma Selts koostöös Telliskivi Seltsi, Briti Nõukogu ja Eesti Humanitaarinstituudiga korraldas mullu oktoobris ruumikonverentsi, kus arutleti kogukonna rolli üle avatud ja jätkusuutliku linnaruumi kujundamisel.
Community Tools www.communitytools.info
Uue Maailma Seltsi eestvedamisel töötatakse välja internetitööriistu, mis lihtsustavad kogukonna korraldamist ning infovahetust. Tähelepanu juhtimine meid iga päev ümbritsevale ruumile ning selle kasutusele, sh infole ja arutelule detailplaneeringute kohta, on vastuvaidlematult oluline osa piirkondlike seltside tegevuses.
Linnageograafia õpilasakadeemias akadeemia.tlu.ee
Linnalabori eestvedamisel on toimunud linnageograafia kursused nii Rakvere õpetajatele, Pärnu Hansagümnaasiumi gümnasistidele kui ka Tallinna ülikoolidesse pürgijatele.
Kavandamisel on www.linnakeskus.ee
Linnalabori eestvedamisel sündiv ning hetkel algusjärgus olev linnateemade koondpunkt, kust huvitatud kodanikud saavad juhiseid linnatemaatikas orienteerumiseks ning linnauurijad ja praktikud kasutada teadustööde andmebaasi ja otsida koostööpartnereid nii kodu- kui ka välismaalt.
Citizens Handbook www.vcn.bc.ca/citizens-handbook
Vancouveri linna kodanikekomitee Kanadas on loonud käsiraamatu, mis sisaldab nõuandeid kogukonnana käitumise ning mõjukuse saavutamise kohta. Puust ja punaseks on tehtud kogukonna loomise etapid, arenguvisioonid ning toodud näitena palju konkreetseid tegevusi. Väärt lugemine!
Arabia Living Lab Helsingis www.arabialivinglab.fi
Asumipõhiste juhtumite arendamise ja elluviimise tööriist, mille abil luuakse lõppkasutajate, ettevõtete, avaliku sektori ja haridusasutuste koostöös uusi tooteid, teenuseid, ärimudeleid ja tehnoloogiaid. Kõike seda kasutajasõbralikkust ja kohaspetsiifilisust silmas pidades.
Taani linnaaktivism – Supertanker www.supertanker.info
Supertanker sai alguse kodanike vastuseisust Kopenhaageni sadamaala laiendamisele 2002-2004, millest kasvasid välja järgmised linnakeskkonna parandamiseks mõeldud ettevõtmised. Üheskoos arendatakse dialoogi ning mõeldakse välja uusi lähenemisi, korraldatakse väitlusi, näidisprotsesse ja töötubasid. Kõik on suunatud sellele, et inimesed räägiksid linna arengus aktiivsemalt kaasa.
Center for Collaborative Planning www.connectccp.org
Juba üle kümne aasta on California osariigile kuuluv keskus tegelnud nii rahvatervise kui üldise heaolu arendamisega koostöös kohalike kogukondadega. Probleeme defineerivad kogukonnad, koondavad keskuse kaasabil vajalikud ressursid ning tegelevad lahenduste otsimisega. Lähtutakse ideest, et parimaid lahendusi suudavad leida kodanikud ise.
NECE – Networking European Citizenship Education www.bpb.de/veranstaltungen/PAJZMN
NECE on Euroopa kodanikuhariduse edendamise võrgustik, mille sees on loodud hulk koostööprojekte ja kontakte erinevate kodanikuharidusega seotud inimeste ja organisatsioonide – teadlaste, poliitikute ning kogukondade vahel. NECE ei ole institutsionaliseeritud võrgustik, vaid foorum, mis aitab kaasa kodanikuharidusega seotud inimeste omavahelisele mõttevahetusele.
Lugu on ilmunud EMSLi ajakirjas Hea Kodanik.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
