Juhul, kui keegi veel soovib teha kodutööd selleks, et Tartu tantsuklubis oleks tore tantsides kaasa laulda, siis tasub pilk peale visata tantsulaulude sõnadele,  mille on kokku otsinud Lauri Õunapuu ja mitmed teised lauluhuvilised ja internetis on kättesaadav Herbert Tampere raamat „Eesti rahvalaule viisidega“, mille 3. köide sisaldab palju laulumänge.
Tartu tantsuklubis kõlab õhtu jooksul peamiselt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole külapidude tantsumuusika erinevatest Eesti piirkondadest. Paljud tantsud on tuttavad ja tantsijate poolt armastatud või jätkuvalt pelgalt tuttavlikud. Kel on huvi ja soovi, saab kohapeal tantse õppida tähelepanelikult tantsuõpetajaid kuulates ja teisi tantsijaid jäljendades.

Tavapärasest rohkem mängitakse seekord vahetrallidega ringmänge ja põnevaid laulumänge, mis tekitavad mängulusti igas vanuses osalejates. Õhtu jooksul kõlavad uuemate rahvalaulude seast õpetlikud lorilaulud ja kurblikud armastuslaulud mitmesugustest tunnetest ning muud laulud põnevatest elujuhtumistest. Lauri Õunapuu lubas, et tantsuklubi jooksul kõlavad ka sellised laulud, mille järgi tantsiti külapidudel viimati rohkem kui 100 aastat tagasi.

Jaan Sarv on viimased kümmekond aastat olnud tantsuklubides aktiivne tantsija ja pillimees. Peamiselt Tallinnas, aga läbi on käidud ka kõik teised kohalikud tantsuklubid, tantsumajad ja palju muid erinevaid külapidusid ning tantsuõhtuid. Jaan on käinud kogemusi kogumas ja jagamas ka Prantsusmaal, Ungaris, Udmurdimaal, isegi Siberini välja. Lätist ja Leedust rääkimata.

Pillimehena on leivanumbriks saanud just tantsuks mängimine. Oma vanemate käest kuuldud rahvalaule on Jaanile meelde jäänud juba lapsepõlvest. Repertuaar on saanud olulist lisa Harju Meeste ja Lauri Õunapuuga koos lauldes. Tantsuks mängimise huvi tõttu on erilist tähelepanu saanud just tantsu saateks sobivad laulud.

Jürgen Dengo kokkupuude rahvalike lauludega jääb juba lapsepõlve, kui ta kuulis oma vanemaid neid laulmas. Jürgeni suguvõsas ei lauldud enam vana põlist neljajalgset trohheust ja kodus ei olnud olukordi, kus tantsuks lauldi. Regilaulu olemuse ja regilaulude laulmise vastu tekkis Jürgenil sügavam huvi kooli ajal. Aga kui lõpuks tekkis huvi ja armastus rahvalaulu vastu laiemalt, hakkas Jürgen käima laagrites, kus õpetati rahvalaule ja muudki rahvamuusikaga seonduvat. Laagritest ja hiljem arhiivisalvestustelt on mõndagi põnevat juurde õpitud. Jürgen on loonud ise lauluvärsse ja luuletusi. Lauljana tunneb Jürgen end ühtviisi hästi nii ees- kui järellauljana ja ta laulab meelsasti koos teistega.

Kairi Leivo sai juba lapsepõlves vanaemadelt ning teistelt Setumaa ja Virumaa sugulastelt laulupisiku, mis viis teda aastate jooksul ansamblitesse Kaimud, Siidisõsarõ ja Õiõ’ seto. Samuti mõjutas Kairi laulikuteekonda Celia Roose käe all laulmine keskkoolis ja Kodulinna majas toimunud Folkloorikoolis osalemine. Täiskasvanuna on Kairi Leivo juhendanud regilaulude, tantsude ja mängude kursusi Tallinna Ülikoolis, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja August Pulsti õpistus.

Lauri Õunapuu on see mees, kelle aastaid kestnud pühendumise ja uudishimu tulemusena on rahvalaulude laulmine saanud Eesti erinevates seltskondades uue elu ja hoo. Lauri on läbi uurinud kilomeetrite kaupa laulutekste ning on mitmete arhiivide sügavustest päevavalgele toonud ja uuele elule aidanud lugematu koguse rahvalaule. Lauri on ka Arhailise Meestelaulu Seltsi kokkukutsuja.

Lauri Õunapuu Tartu folgiklubis subotat laulmas 6. jaanuaril 2012. aastal

Ülle Paltser on rohkem kui veerand sajandit oma elust tegelenud rahvakultuuriga ning lisaks laulmisele ja tantsimisele paelub teda kandlemäng ning rahvuslik käsitöö. Ülle Paltser kirjutas ringmängude mängimise kohta järgmist: „Ringmängudel on mitu palet: esiteks ei pea lauldes puukujuna seisma, vaid võid vabalt muusika rütmis liigutada, teiseks ka kõrvaltvaatajal on huvitavam jälgida laulu ja liikumist koos, kolmandaks annavad need grupile inimestele koos tantsimise rõõmu ka siis, kui pole pillimeest käepärast. Ja kui ma küsisin endalt, miks ma olen mitmetes huviringides ja õpitubades just ringmänge õpetanud, siis vastus on isekalt lihtne: seepärast, et saaksin ise koos oma lastega ringmänge mängida!“

Lüü-Türr on Harjumaal, Arukülas, 2012. aasta juunis asutatud arhailise meestelaulu ansambel. Lauldakse põhiliselt regilaule Põhja-Eestist, Lääne-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule ja lorilaule kõikjalt Eestist. Ansambli laululaegas on põhjatu ja mitmekesine, nendest lauludest on ligi 500 laulu pidevas kasutuses.

Ansambli nimi Lüü-Türr on öösorri üks paljudest rahvapärastest nimedest ja nagu öösorri laulgi on meestelaul selgelt äratuntav ja väga vali. Laulurõõm on see, mis sunnib mehi õhtuti kodust välja tulema ja koos laulma. Vanade laulude laulmisest saadav emotsioon on võimas ning oma suurt laulurõõmu on ikka ja jälle tore teistega jagada.

Lüü-Türr on varemgi tundide kaupa tantsuks laulnud ja esmakordselt on suur rõõm võõrustada neid mehi Tartu tantsuklubis. Tartu tantsuklubisse tulevad Lüü-Türri ridades tantsuks laulma: Alari Kruusvall, Erik Sikk, Guido Liiskmann, Jaan Palu, Jako Reinaste, Kalmer Kaasiku, Olev Rähni, Tiit Reeder ja Tiit Saare. 

Ansambli Lüü-Türr esituses „Laimjala pullilugu“

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse lustima – nii tantsima, laulma kui ka mängima. Tasub juhtida tähelepanu sellele, et laulumänge ja ringmänge tõepoolest mängitakse ja need tekitavad heas seltskonnas alati mängijates parajas koguses õhinat ja hasarti. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad ja teemad hooajal 2016/2017 kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu):
22. veebruaril Tartu tantsuklubi: Lõuna-Eesti tantsud;
29. märtsil Tartu tantsuklubi: Soolo;
26. aprillil Tartu tantsuklubi: Hiiu kandled;
31. mail Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.