Kunagine vene aja lõpp tõi kaasa vabaduse minna mereranda kolama. Vene piirivalve seda vabadust nii kergelt muidugi eestlastele kätte ei andnud. Ometi olin mina see, kes vabaduse võitlust põhjarannikule hoomama läks, oma silmapaari ja suure seljakotiga.
- Marek Vahula lood
- 16. oktoober 2019
Kui kevadõhtust öö hakkas sündima, tuli Vihasoo-Kasispea rannateel mulle vene piirivalve helgiheitja tuli järele ja püüdis mind kinni. Ma seisatusin ja valguskiir tegi sedasama. Ma liikusin edasi ja valguskiir tegi seda koos minuga.
Ja kümme minutit hiljem sõitis vene maastikuauto mulle järele. Ma peatusin ja auto tegi sedasama. Ning kolm piirivalvurit hakkasid mind üle kuulama. Ja lõpuks lasid nad mul vabalt edasi minna, sest ju nad siis minu vabadusestki lõpuni aru said.
Et ma vabadust taga otsin ja kui inimese vabadusest aru saadakse on isegi vene sõduri mõistusega kõik korras. Ma läksin oma ainitist teed edasi ja tuleviirg saatis mind veel pea kilomeetri jagu. Ju siis piirivalvurid mind natuke ka umbusaldasid seda koos minu vabaduse jutuga. Lõpuks tuleviirg peatus ja liikus tagasi ning ma olingi jälle vaba mees...
Eru lahe kaldal, jürikuu, 1991.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
