Ärkan öösel üles. Kell on kaks. Võtan kapist raamatu. Oskar Lutsu "Kevade". Avan suvalisest kohast ja hakkan lugema. Kas siin kirjelduses midagi viltu ei ole?

Selliseid kerakujulisi valgusteid võib neljakaupa reas näha Tartus Akadeemia ja Tiigi ristmikul asuva Maaameti hoone juures, kus need on muutunud tõeliseks õuduseks kohalikele elanikele.

FOTO: Maaameti hoone valgustus Tiigi ja Akadeemia tänava ristil Tartus. Tiigi 6 korterelamu elanike jaoks on valgusreostus väga häiriv. Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

Rommi, kolmekümnene, meenutab: "Kui ma elasin Tiigi tänavas, siis ma ei saanud öösiti magada. See pidev verine valgus tekitas tunde, et lähen hulluks. Tihti tõusin öösel üles ja läksin linna jooma, sest purjus peaga suutsin magada. Asi paranes, kui ära kolisin. Uues elukohas tänavavalgustust tuppa ei paistnud."

Tegelikult on see raiskamine

Kujutleme ette siin näites toodud ja väga levinud pealt varjestamata kerakujulist õuevalgustit. 50% tema valguskiirgusest hajub inimestele mittevajalikus suunas taevasse. 25% sellise lambi valgusest jõuab maale 45-90-kraadise nurga all. Kui tegemist on piisavalt ereda valgustiga, siis see pimestab öise liikuja silmi.

"Ratsionaalselt maapinna ja objektide valgustamiseks kulub sellise valgusti puhul vaid 25% valgusenergiast, see mis langeb maapinnale 0-45-kraadise nurga all," selgitab Mario Mars, Tallinna Tehnikaülikooli teadur.

Valgusreostuse probleemi on Eestis laiema avalikkuse ees vähe käsitletud, 30. novembril toimunud seminar oli Tallinna Tehnikaülikooli esimene sellelaadne üritus.

Mis siis õieti on valgusreostus?

Valgusreostus tekib tehisvalguse valest kasutamisest. Valgusreostuseks nimetatakse seda osa tehisvalgusest, mille kasutamine on otstarbetu, mis voogab takistamatult loodusse, mida kasutatakse ebamõistlikes kogustes või ebavajalikel aegadel ning mis häirib inimest või muud elusloodust.

FOTO: Vaevalt, et keegi meist tahaks magamistoa aknast näha sellist vaatepilti. Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

Valgusreostust põhjustavad valesti teostatud valgustuslahendused, mis lisaks soovitud pinnale valgustavad taevast, elamute aknaid, veekogusid või teiste liikide elupaiku. Vale konstruktsioon, see tähendab varjestamata valgust igas suunas kiirgavat lampi. Seda võib võrrelda internetis spämmina leviva reklaamiga. Saadav tulemus võib olla mingil hetkel kõigile justnagu vajalik, samas on see aga häiriv.

Valgusreostus on ka valguse kasutamine seal, kus tegelikult valgustatust pole vaja. See võib olla öösel autodest tühi kontorihoone parkla või talveperioodil inimtühi hooldamata pargitee, turismiobjekt, mis on pimedajl ajal külastajatest hüljatud või kasvuhoone, mille akendest kumab valgus maailmaruumi.

FOTO: Tänavavalgustus ei tohiks paista otse tuppa. Vaade Tartust Laia tänava algusest. Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

Valguse väärkasutus on tingitud inimeste harjumustest, eelarvamustest, vananenud valgustitest ja valgusreostusega seotud ohtude mittemõistmisest. Valgusreostust hinnatakse keskkonnahäiringuks, ehk inimkeeles ebasoodsaks keskkonnamõjuks.

Päike pole reostus

Päikese, Kuu või muude taevakehade kiirgust reostuseks ei loeta, kuna tegemist on loodusliku toimega. Päikesevalgus võib olla tervist kahjustavalt silmipimestav, nagu avamerel või kõrgmäestike liustikes, kuid tegemist on loomuliku nähtusega, millega elusolenditel tuleb paratamatult kohaneda ja mis on ka loomuliku evolutsioonilise arengu käigus toimunud.

FOTO: Kui tänavavalgustus isegi silla pealt vaadates pimestab, siis on see raiskamine. Vaade Tartu Ingli sillalt Lossi tänava suunas. Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

Valgusreostuseks ei loeta valguse kasutamist elamutes ja tööstushoonetes, kuid valgusreostuseks loetakse hoonete akendest välja kiirguvat valgust.

Valgusreostus on kõige kiiremini ja odavamalt likvideeritav keskkonnareostuse liik. Selleks piisab vaid vooluahela katkestamisest ja reostus kaob iseenesest valguse levimise kiirusega 299 792 458 m/s.

Miks on valgusreostus halb?

Esiteks on see mõttetu energia raiskamine. Konverentsil esinenud Keskonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt  leidis, et "Säästetud energia on odavaim energia." Sama leidis oma hiljutises avalduses peaminister.

Valgusreostuse seminari eestvedaja Mario Marsi hinnangul on Eestis valguse tootmiseks raisatud aastane energia hulk 0,72 MWh/el.

Paraku ei arvesta mõned riigiasutused energiasäästu võimalusega. Pöördume tagasi siinkohal käsitletud Maaameti hoone juurde. Lisaks tänavapoolsele ülevalgustamisele säravad prožektorid ka maja hoovis, tõkkepuuga suletud parklas, kus pole öisel ajal ühtegi autot seismas.

FOTO: Maaameti parkla Tartus. Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee

Valgustamisega kaasneb paratamatult kaudne keskkonna saastamine elektri tootmisel ja ülekandeliinide ehitusel ja hooldusel, mis pole sugugi väike.

Teiseks häirib valgusreostus paljude erinevate loomaliikide, kaasa arvatud inimese enda elutegevust ja liiklust. 

FOTO: Alt poolt valgustavad tänavavalgustid pimestavad jalakäijaid. Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

Ilmekaks näiteks on Tartus Rüütli tänaval 2004. aastal tehtud renoveerimistööd. Sillutisse rajatud valgustisüsteem pimestab tänaval liikujaid, värskelt maha sadanud lume puhul kukuvad inimesed libedatele valgustitele astudes. 72 valgusti paigaldamiseks kulutati 958 320 krooni maksumaksja raha. Ka elektrivoolule kulunut oleks saanud kasutada mõistlikumalt. Minu arvates on see summa raha, mis on raisatud.

Valgusreostus põhjustab liigirikkuse vähenemist

1996. aastal toimunud Tartu Toomemäe pargi valgustuse renoveerimine põhjustas pargis elanud kakuliste ja oravate kadumise. Neid ei näe ja ei kuule enam. Öö läbi põlenud valgustid ajasid segi pargis elutsenud loomade elurütmi, mille tõttu nad kas lahkusid või surid.

FOTO: Mida valgustatum on park, seda vähem seal loomad elada saavad. Pildistas Janek Jõgisaar, www.bioneer.ee.

Millal tekkis valgusreostus?

Tinglikult võib valgusreostuseks nimetada esimest inimese poolt süüdatud ja valveta põlema jäetud lõket. Massiliseks muutus valgusreostus problemaatiliseks pärast hõõglampide kasutuselevõttu. 18. sajandi inimese kodus oli valgustust samal hulgal, kui tänapäeva inimesel külmkapi avamisel. Iga järgnev põlvkond on harjunud kasutama tehisvalgustust järjest suuremal määral.

Valgusreostusest on hakatud rääkima alles viimastel aastakümnetel, seda peamiselt teadusringkondades. Tavainimene pole seda terminit võib-olla kuulnudki.

Tehisvalgustus muudab inimesed mugavaks ning selle puudumine tekitab protesti. Sateliidipilte täistuledes põlevast Maast hinnatakse ilusaks, teadmata, et selle taga on pöördumatult kulutatud loodusvarad.

Valgustus ei taga turvalisust

Valitseb eelarvamus, et valgustatud ala on turvalisem. Suurbritannias uuriti valgustatuse mõju turvalisusele ja leiti, et ka kuritegude sooritamiseks on vaja valgust. Avastati, et tänavavalgustuse välja lülitamisel vähenes neis rajoonides oluliselt sissemurdmiste arv. Pimeduses on kohalikud elanikud oma ümbruse suhtes tähelepanelikumad. Valgus tekitab petliku turvatunde.

FOTO: Vähekäidavates kohtades võiks tänavavalgustus olla hõredam. Foto on tehtud Tartus Toomemäel. Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

Kuid tänavate öine valgustamine on siiski vajalik

Teise maailmasõja alguses, kui sakslased kuulutasid sõja Briti impeeriumile, kehtestati üleüldine pimendamissüsteem. Tänavavalgustus kustutati, elanikelt nõuti trahvide ähvardusel akende pimendamist, autode laternatuled hajutati. Täieliku pimendamise tagajärjel tõusis liikluses surmasaanute arv kaks korda.

Liiklus vajab valgustust. Ülekäiguradadel ja ristmikel on valgustus omal kohal turvalisuse tõstjana.

Mis oleks lahenduseks valgusreostuse vältimisel?

Esiteks, tuleb vastata küsimusele, kas mingit kohta on üldse vaja alaliselt valgustada. Võib kasutada liikumisanduriga või ajareleega valgustussüsteeme, mis on küll kallimad, kuid lõppkokkuvõttes tasuvad end ära.

FOTO: Tiheda tänavavalgustuse asemel, tasub investeerida hoopis puhastesse kuplitesse. Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

FOTO: Rokane kuppel ei lase valgust välja ja me raiskame elektrit. Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

Pikaajalisem protsess on valgustussüsteemide renoveerimine. Uued valgustid on elektriökonoomsemad, paremini varjestatud, arvestavad kõrvalasuva või rajatava hoonestusega. Uue valgustuse planeerimise juures tuleb leida kompromiss valgustuse tellijate, projekteerijate, ehitajate ja kõigi reaalsete kasutajate vahel. Siin avaneb võimalus loomingulisteks lahendusteks ja innovatsiooniks. Sellele arengule aitab kaasa ka seadusandlus, mis paraku on alles loomisjärgus.

Õnneks on probleemist siiski rääkima hakatud, üha tihedamini. Seni aga ei jää muud üle, kui elada paksude kardinate taga ja loota, et üha tõusev elektri hind majanduslikult mõtlevaid inimesi tegutsema sunnib.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta