Mummu järel kõndisin ma mitu pikka aastat. Ta võttis lahkesti mu enda järele ja kõrvale ning kaks meest läksid läbi oma noore elu.
- Marek Vahula lood
- 9. juuli 2024
Mägedest kaugemale ta mind küll ei viinud. Seal õppisin juba ise kõndima, tema enda kõrval ja järel. Kord lummavas sügises viis ta mind Sonne õue peale. See oli kodu ja suvekodu, mis seni mul vaid möödakäimiseks oli olnud.
Majaotsas puus oli sabatihase pesa ja seda mees mulle näitaski. Tagasiteel lonkisin mehe kõrval ja järel ja lummav sügis oli leidnud kahe mehe jutustuse jätku. Julgus habemega mehe juurde minna tuli mul ise kord südamesse. Nii venis iga uue loo kaupa pikemaks meie sõprus ja ka sügis ja sügised ei teinud seal omi korrektuure. Sest sügise lood on need, mis tuleb ise alati üles otsida ja nende juurde minna, sest muidu tuleb sügis sulle külla ja talv ei hakka uut kevadet looma.
Neeruti, 1984.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
