Aastate jooksul veetaristusse tehtud investeeringud on märgatavalt parandanud Euroopa suplusvee kvaliteeti, vahendab keskkonnaagentuur Euroopa keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni avaldatud iga-aastast aruannet. Eesti suplusvesi kvalifitseerus peamiselt klassidesse „väga hea“ ja „hea“. 

Enam kui 21 000 rannaäärsest ja sisemaisest ujumiskohast võetud proovid näitavad, et Euroopa suplusvee kvaliteet on pidevalt paranenud. 2015. aastal vastas suplusvee kvaliteedi miinimumnõuetele 96% Euroopa Liidus kontrollitud ujumiskohtadest. Sealjuures kõige rangematele standarditele vastavaid supluskohti oli 2015. aastal juba 87% (võrdluseks 1991. aastal vaid 56%).

EL suplusvee direktiiv jagab vee kvaliteedile hindeid „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt avastatud väljaheitepisikute sisaldusele. Peamised suplusvee reostusallikad on reovesi ning põllumajandusettevõtetest ja põllumaalt pärinev heitvesi. Selline reostus suureneb tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, kui äravoolutorustikust ja põllumaa kuivendussüsteemist pärinev saastunud vesi valgub veekogudesse.

Eesti 54-st supluskohast 45 (83%) olid hea või väga hea kvaliteediga, halvaks ei hinnatud ühegi supluskoha vett. Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „Suplusvee aruanne kinnitab, et ükski Eesti avalik ujumiskoht pole halva veekvaliteediga. See viitab selgelt, et Eesti riigi investeeringud veetaristusse on ennast õigustanud ja suplusvee kvaliteet aastatega paranenud. Siiski, olulist rolli ujumisvee kvaliteedi osas mängib meist igaüks – mida täpsemalt hoiame ujumiskohas kinni hügieeninõuetest, seda puhtamaks jääb vesi.“

Eestis asuvate ujumiskohtade värskeimatel proovidel saab silma peal hoida Terviseameti koduleheküljel.

Muud järeldused

Eestlaste seas populaarsete reisisihtkohtade suplusvesi on väga hea. Kaheksas liikmesriigis vastas üle 90% supluskohtadest rangematele kvaliteedinõuetele, nende hulgas ka mitmed eestlaste seas populaarsed reisishtkohad: Luksemburg (kõik 11 teatatud supluskohta), Küpros (99,1% supluskohtadest), Malta (97,7%), Kreeka (97,2%), Horvaatia (94,2%), Itaalia (90,6%), Saksamaa (90,3%) ja Austria (90,2%).

Kõige rohkem kehva veekvaliteediga supluskohti oli Prantsusmaal (95 supluskohta ehk 2,8%).

Halva veekvaliteediga kohti jääb järjest vähemaks. Kogu Euroopas hinnati 2015. aastal ainult 385 supluskoha veekvaliteet halvaks. Kui 2014. aastal oli puuduliku hindega supluskohti 1,9%, siis 2015. aastal veelgi vähem – 1,6%.

Supluskohti hindega „väga hea“ oli 2015. aastal 84% (võrdluseks 2011. aastal 78%).

Interaktiivne kaart:

Kui puhas on suplusvesi on sinu lemmik ujumiskohas Eestis või mujal Euroopas? Vaata järgi Euroopa supluskohtade interaktiivselt kaardilt, kus on näha iga avaliku supluskoha seisukord. Kaart ei kajasta ujumiskohtade veekvaliteeti reaalajas, vaid esitab 2015. aasta võrdluse eelnevate aastatega, andes aimu, milliste supluskohtade veekvaliteet on eelduste kohaselt hea ka 2016. aastal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta