Eesti Looduse mainumber kannab pealkirja „Lahemaa 40“ ning on pühendatud Lahemaa rahvuspargi 40. sünnipäevale. Numbri maht on 96 lehekülge ja see on läbi aegade Eesti Looduse kõige kogukam väljaanne.

Erinumber algab Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari mõtisklusega rahvusparkidest. Numbris on juttu Lahemaa rahvuspargi ajaloost ja kujunemisest ning meenutatakse rahvuspargi rajamise võtmeisikut Edgar Tõnuristi.

Ajakirjast leiab ülevaate Lahemaa iseloomulikest looduslikest vaatamisväärsustest, liigirikkusest ja loodusradadest. 

Veel kirjutatakse erinumbris rahvuspargi kultuuripärandist – mõisatest, rannaküladest ja hiitest. Ajakirjast leiab ka Lahemaa juubeliaasta sündmuste kava.

Tänavu 29. mail tähistab Lahemaa rahvuspark oma 40. sünnipäeva.

Rahvuspargi moodustamine 1. juunil 1971. a oli oluline rajajoon Eesti looduskaitse ajaloos: loodud rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ning selle asutamisel lähtuti ka rahvusvahelise looduskaitseliidu seisukohtadest.

Rahvuspargi eesmärkideks seati väärtuslike ning piirkonnale iseloomulike maastike, ökosüsteemide, rahvusliku kultuuripärandi ja muinsusobjektide kaitse, uurimine, ennistamine ja tutvustamine.

Arvestades loomisaegset poliitilist olukorda, oli rahvuspargil oluline osa Eesti rahvusliku identiteedi hoidmisel. Lahemaa rahvuspargi loomise eestvedajad olid loodushoiu ja rahvuskultuuri edendaja Jaan Eilart ja tollase valitsusjuhi asetäitja Edgar Tõnurist.

Lahemaa rahvuspargi olulisemaks väärtuseks on suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Peaaegu 90 % rahvuspargi 72 510 hektarilisest pindalast hõlmavad metsa-, soo-, niidu-, ranniku- ja mereökosüsteemid.

Tähelepanuväärne Lahemaa maastikus on klint, mis loodusliku lahkmejoonena eraldab liigestatud rannajoonega rannikumadaliku paetasandikest. Austusajalooliselt eraldab klint rannikul paiknevad ridakülad hajaasustusega sisemaaküladest. Siinne muinas- ja mõisaajast säilinud ajaloopärand on rikkalik.

Lahemaa 40. sünnipäeva ja juubeliaasta sündmuste kohta leiab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta