Möödunud nädalal avaldas loomade eestkoste organisatsioon Loomus oma Rootsi sõberorganisatsiooni Djurrättsallianseni video Rootsi KRAV-sertifikaadiga tapamajast. Avalik vastukaja võikatele kaadritele oli massiline ning tapamaja on sunnitud oma tegevuse lõpetama.

KRAV-seritifikaat tähistab orgaanilist toitu ja loomade heaolu, ent varjatud kaameraga filmitud materjal näitab, kuidas koheldakse loomi siis, kui töötajad eeldavad, et keegi neid ei jälgi. Sigadele lüüakse jalga näkku, neid pekstakse kettide ja pulkadega ning antakse elektrilööke. Pärast materjali avalikuks tulemist on avalikkuse reaktsioonid olnud massilised nii Rootsis kui ka välisriikides. Kohalik telekanal TV4 teatas, et tapamaja paneb nüüd oma uksed kinni.

Djurrättsallianseni pressiesindaja Malin Gustafsson tunneb head meelt, et ükski loom ei pea selles tapamajas enam taluma õudust, mida need videod paljastavad. “Loomulikult tekitab see palju emotsioone, sealhulgas kergendust, isegi kui see ei tähenda veel lõppu loomade jõhkrale tapmisele teistes tapamajades. Sellegipoolest on see suur võit, mis näitab, et me tõesti toome loomade jaoks ellu muutusi ja et meie kasutatavad meetodid on vajalikud,” sõnas ta.

Ka Loomus on oma Rootsi kolleegide saavutuse üle uhke. “Meil on rõõm, et avaldatud kaadrid on avanud paljude inimeste silmad. Tapamajades toimuv jääb enamasti nelja seina vahele, kuid see ei anna õigustust vägivallale ega reeglite rikkumisele. Loodame, et inimesed teevad nähtud materjalist omad järeldused ning valivad tee loomasõbralikuma toidulaua poole,” sõnas Loomuse kommunikatsioonijuht Annaliisa Post.

Paljastatud tapamajas on varemgi olnud omajagu skandaale. 2016. aastal mõisteti tapamaja süüdi loomakaitseseaduse rikkumises, kui ametnikud leidsid muu hulgas, et loomi ei tuimestatud tapmise ajal piisavalt. Vaatamata sellele lubati tapamajal oma tegevust jätkata ning võimud pole alates 2016. aastast tapamajas ühtegi kontrolli teostanud.

Pärast Djurrättsallianseni paljastust on Rootsis tõstatatud kaameravalve küsimus ning teemat arutas ka Rootsi parlament. Euroopa Parlamendi liige Jytte Guteland reageeris videomaterjalile jõuliselt ja ütles, et soovib näha suuremat survet Euroopa Komisjonile ning liikmesriike töötamas parema loomakasvatuse nimel. Ta tõi välja, et võiks kaaluda ka Euroopa Liidu tapamajades kaameravalve kohustuslikuks muutmist.

Gustafsson andis lubaduse jätkata tööd selle nimel, et ükski loom ei peaks kokku puutuma tapamajades valitseva vägivalla ja väärkohtlemisega. "Kui videoid on meedias jagatud, on lisatud juurde hoiatus jõhkra sisu kohta. Me ei suuda isegi näha, kuidas meie “toitu” valmistatakse, kuna see on liiga vägivaldne. Sellest peaks meile piisama, et mõista, et see, mida me loomadele teeme, on vale. Meie ühiskonnas ei tohiks olla vägivald aktsepteeritud ning me peame loobuma suhtumisest loomadesse kui toitu,” rääkis Malin Gustafsson.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta