Kuigi enamik Eesti elanikke peab oma teadmisi suguhaigustest heaks, näitavad tegelikud harjumused ja käitumismustrid vastupidist. Eesti suurima meditsiinilabori SYNLAB ja uuringufirma Norstat läbiviidud seksuaaltervise ja -käitumise uuring toob esile murettekitava lõhe teadlikkuse ja tegutsemise vahel.

Üle-eestilisest uuringust selgus, et vaid 19% vastanutest kasutab vahekorras alati kondoomi, samal ajal kui ligi veerand (23%) ei kasuta kondoomi kunagi. Seejuures on kondoom endiselt ainus kaitsevahend, mis aitab tõhusalt ennetada nii suguhaigustesse nakatumist kui ka nende edasikandumist. Ka enamik vastanutest (82%) nõustus, et kaitsmata vahekord on oluline suguhaiguste riskitegur, kuid ometi ei kajastu see teadmine käitumises.

Juhu- või üheösuhteid tunnistas ligi 46% vastanutest. Suurem osa (37%) on juhusuhtes olnud vaid paar korda elu jooksul, kuid siiski kümnendiku vastajate jaoks on sellised suhted pigem tavapärased – umbes kord aastas või iga paari kuu tagant või sagedamini.

„Me näeme selgelt, et inimesed usuvad, et nad teavad suguhaigustest piisavalt, kuid see ei kajastu nende igapäevastes valikutes. Just see vastuolu on kõige suurem riskitegur,“ kommenteeris SYNLAB Eesti molekulaardiagnostika vastutav laborispetsialist Andrio Lahesaare uuringu tulemusi.

Noored riskivad rohkem, kuid hindavad oma teadmisi madalamalt

Üle poole vastanutest hindas oma teadlikkust sugulisel teel levivatest haigustest pigem heaks (50%) või väga heaks (17%). Samas ilmnesid selged vanuselised erinevused: 18–25-aastaste seas pidas vaid 7% oma teadmisi väga heaks, kuigi just selles vanuserühmas on riskikäitumine enim levinud. Näiteks selgus, et 73% 18–25-aastastest on olnud juhu- või üheöösuhetes, mis suurendab oluliselt suguhaigustesse nakatumise tõenäosust. Lisaks näitas uuring, et märkmisväärne osa (ligi viiendik) neist ei kasuta vahekorras regulaarselt kondoomi.

„Nooremad inimesed on vastuolulises olukorras – nad puutuvad seksuaalsuhetes sagedamini kokku riskantsete olukordadega, kuid tunnevad samal ajal, et nende teadmised suguhaigustest pole piisavad. See viitab selgele vajadusele parema ja sihituma seksuaalhariduse järele,“ rõhutas Lahesaare.

Seksuaaltervisest rääkimine on ebamugav

Kuigi 84% vastanutest nõustus, et seksuaaltervis on tavaline terviseküsimus ja peaks olema avatud arutelu teema, peab 42% seksuaaltervisest rääkimist suhte alguses ebamugavaks. Ligi kolmandik vastajatest (31%) ei osanud seisukohta võtta, mis viitab samuti kõhklustele ja ebakindlusele. Samas leidis 55% vastanutest, et seksuaaltervisest ei räägita ühiskonnas piisavalt ning avalikku arutelu peaks olema rohkem.

„Meil on ühiskonnas justkui vaikiv kokkulepe, et seksuaaltervis on oluline, aga sellest rääkimine ei ole siiski kerge ning seetõttu lükatakse seda pigem edasi. Tegelikult on just varajane ja avatud vestlus see, mis aitab ennetada nii haiguste levikut kui ka hilisemaid tervisemuresid,“ ütles Lahesaare.

Seksuaaltervisest rääkimise ebamugavust peegeldab ka see, et kuigi 40% vastanutest on oma partnerilt küsinud suguhaiguste testi tegemise kohta, ei ole tervelt 13% seda kunagi küsinud ega isegi kaalunud.

SYNLABi laborispetsialist tõdes, et testimine ei ole kindlasti umbusalduse märk, vaid vastutustundlik käitumine. Kui sellest ei räägita, jääb vastutus sageli ebaselgeks ja see tema sõnul loob pinnase nakkuste levikuks.

Suguhaigused Eestis: statistika kinnitab probleemi

Statistika näitab, et suguhaigused on Eestis jätkuvalt levinud. Kõige sagedamini diagnoositakse klamüdioosi, mis levib sageli sümptomiteta ning jääb seetõttu avastamata.

„SYNLABi andmetel järgi on peaaegu pool (48%) positiivsetest testitulemustest seotud klamüdioosiga. Nakkuse kandjateks on peamiselt 18-29-aastased noored. Klamüdioosile järgnevad  mükoplasmoos ja gonorröa. Oluline on siiski märkida, et registreeritud juhtumid kajastavad vaid osa tegelikust levimusest, kuna paljud inimesed ei jõua testimiseni,“ nentis Lahesaare

Lahesaare rõhutas, et just sümptomiteta kulg teeb suguhaigused eriti salakavalaks ning regulaarne testimine ja kaitsevahendite kasutamine ei ole liialdus, vaid elementaarne ennetus. Väljaravimata suguhaigused võivad põhjustada tõsiseid tüsistusi, sealhulgas viljatust.

Avatum suhtlus viib vastutustundliku käitumiseni

Läbiviidud uuring näitas selgelt, et suguhaiguste teema on Eestis laiem ühiskondlik probleem. Teadlikkusest üksi ei piisa – vaja on järjepidevat haridust, avatumat suhtlust ja harjumuste muutmist.

„Kui tahame suguhaiguste levikut pidurdada, peame normaliseerima nii testimise, kondoomi kasutamise kui ka seksuaaltervisest rääkimise. See ei ole piinlik teema, vaid osa vastutustundlikust tervisekäitumisest,“ ütles Lahesaare lõpetuseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta