Ta on alati meie kohal. Ta on lõputu ja sügav. Ja samas on ta siinsamas meie südames. Tähed on nagu meie südame sillerdus taevalaotuses. Tõeline kosmos ongi meie sees! Lõputud universumid. Erinevate kujudega.

Kiirelt liikumas läbi nende, valguse kiirusel, jõuame uuesti siia ja vaatame üles. Kui palju on sellel näilisel tühjusel ja avarusel meile õpetada!

Pilku korrakski üles heites, näeme, kui väikesed me oleme ja kui suur on ilmaruum. Tajume oma kohta tervikus. Terviklik liikumine, perfektne geomeetria. Korrastatus ja süsteem.

Langev täht. Kas julgeme kuulata ja näha ilmaruumi tegelikku palet? Näha kõike enese peegeldusena liikumas lõputu valguse suunas?

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta