Toetuse taotlejate esitatud andmed, sealhulgas loodetav energiasääst, läbivad Riigi Kinnisvara ASi ekspertide hindamise, et tagada kõigi objektide võrdne kohtlemine ja põhjendatud ning adekvaatne tulemus rahastatavate objektide valimisel.

Kui tööde ja jooksva kontrolli käigus selgub, et toetuse taotleja on objekti energiatarbimise näitusid valesti esitanud või nendega manipuleerinud, siis võidakse tunnistada objekt abikõlbmatuks ning taotleja peab tehtud kulutused riigile hüvitama. Järelkontroll esitatud energiatarbimisnäitude üle algab veel sel aastal.

Eile Postimees kirjutas ekslikult, nagu oleksid omavalitsused saanud kvoodiraha täiendavalt hindamata andmete alusel. Tegelikult on kõikide objektide kavandatud töödega saavutada loodetav energiasääst ühetaoliselt hinnatud ja vajadusel korrigeeritud RKASi kogemuse ja teadmiste baasilt.

Eesti riik on sõlminud kokku 13 kokkulepet Jaapani korporatsioonidega, millest saadud finantsvahendeid kasutatakse avalike hoonete energiatarbimise efektiivsuse parendamiseks. Kvootide müügist on kokku saadud 173 miljonit eurot, mida saab esialgsete plaanide kohaselt kasutada kokku 480 hoone või objekti energiasäästlikumaks muutmisel.

Kvoodileppe sõlmimise eel kooskõlastati lepingupartneriga toetuse saajate kriteeriumid, millest lähtus lõplik valik. Kohalikele omavalitsustele plaanitud rahast läks 42% koolidele, 14% lasteaedadele, 27% sotsiaalobjektidele (haiglad, hooldekodud) ja ülejäänud 17% kultuuriobjektidele. Tegemist on riigi jaoks oluliste valdkondadega, mille arendamist CO2 rahadest toetatakse.

Enamiku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO2 hulk. Praeguseks on energiasäästlikumaks renoveeritud 19 esimest hoonet.