Kevad koos õitsevate puude ja taimedega ei ole enam mägede taga ja teadupärast võib õietolm tundlikele inimestele põhjustada vaevusi. Selleks, et paremini oma käimisi ja tegemisi planeerida, saab õietolmu taset jälgida uues veebikeskkonnas www.ohuseire.ee/pollen.

Õietolm on välisõhus leiduv allergeen, mis tungib koos sissehingatava õhuga bronhidesse ning põhjustab õietolmule tundlike inimeste seas allergilisi vaevusi, sh astmat ja heinapalavikku. Kevadest sügiseni, puude ja taimede õitsemise aegu, on erinevate õietolmude kontsentratsioonid õhus kõrged.

Õietolmuallergia avaldub kõige sagedamini pollinoosina, mida nimetatakse veel heinapalavikuks ning mis võib olla silmade, nina ja bronhide reaktsioon õietolmule. Pollinoosi sümptomid on näiteks silmade punetamine, sügelus ja pisaratevool, rohke vesine eritis ninast ja aevastamine, astmale iseloomulik raske vilisev hingamine ning köha. Eestis põeb pollinoosi umbes 10% elanikkonnast.

Lepp ja sarapuu, mis on ka ühed põhilised  õietolmuallergiat ehk pollinoosi tekitavad taimed, hakkasid õitsema juba märtsi alguses. Nende õitsemine võib kesta kuni aprilli lõpuni.

Varsti on oodata ka kase õitsemist, mis on samuti tugev allergeen. Olenevalt ilmastikust algab kase õitsemisperiood aprilli teisest poolest kuni maist ja võib kesta kuni juunini.

Mai lõpus hakkavad õitsema ka kõrrelised. Nende õitsemisperiood kestab kuni suve lõpuni, sest erinevad liigid õitsevad erineval ajal.

Juuli teisest poolest alustab õitsemist veel üks tugevamat allergiat põhjustav taimeperekond, milleks on puju ja mille õitsemisperiood võib kesta kuni septembrini.

Erinevate taimede õietolmu sisaldust õhus on võimalik jälgida Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi kodulehelt www.õhuseire.ee/pollen. Õietolmu taset mõõdetakse viies Eesti asulas: Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis.

Õietolmuseiret teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus ning rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta