Telerite energiamärgistusele kantakse tootja nimi või kaubamärk, mudelitähis ja energiatõhususe klass. Mida kõrgem klass, seda väiksem energiatarbimine. Märgistuselt leiab ka info sisselülitatud teleri energiatarbimise kohta vattides (W) ja kilovatt-tundides aastas (kWh/a). Nõnda saab ostja lisaks soetushinnale võrrelda, kui suured saavad olema reaalsed kasutuskulud energiale iga teleri puhul. Näiteks kulutab A-klassi teler (tarbib aastas 53 kWh) C-klassi telerist (tarbib aastas 115 kWh) 10 aasta jooksul 100 euro jagu vähem elektrit. Elektrihindade tõustes muutub kokkuhoid veelgi suuremaks.

Eesti müügivõrgus pakutavate tüüpiliste LCD või plasma telerite energiaklassiks on C või D. A ja A+ energiaklassi väärivaid telereid on meie poelettidel veel võrdlemisi vähe.

Tarbijatele pakub energiamärgistus võimalust hinnata seadmete ülalpidamiskulusid ja teha enda jaoks soodsaimaid valikuid, tootjatele on energiamärgistuse nõue aga stiimuliks telerite energiatõhususe parandamiseks. Telerite energiamärgistuse direktiivi kohaselt võib tänu märgistusele ja ökodisaini nõuetele aastane elektrienergiatarbimine väheneda ligi 43 TWh võrra. Seda siis võrreldes olukorraga, kui energiamärgistuse ja ökodisaini nõudeid telerite puhul ei rakendataks. 43 TWh on võrdne Eesti 6 aasta elektritarbimisega!

Euroopa Liidu ökodisaini nõuete direktiivi järgi peavad tootjad järkjärguliselt vähendama uute telerite töö, ooterežiimi ja väljalülitatud seisundi energiatarbimist. Alates selle aasta 20. augustist ei tohi näiteks telerite ooterežiimi energiatarve ületada 0,5 W või 1 W, kui teler edastab teavet nagu näiteks kellaeg. Vanematel kineskoopmudelitel on ooterežiimi tarve tihti isegi 10-15W. Arvestades, et ooterežiimi 1 vatt tähendab aastas ligi 1 eurost kulu, võib vanemate ja uuemate telerite ooterežiimide aastase energiatarbimise erinevus olla rahas 10-15 eurot.