Viimastel aastakümnetel on populaarsust võitmas inimeste eripära kirjeldamine nende elustiili kaudu. Inglise keeles kutsutakse mõistet sõnaga „lifestyle“. Kui sotsiolooge huvitab enam elulaad, et paremini mõista erinevaid ühiskonnakihte, rühmade põhiväärtusi, harjumusi, ootusi ja huve, siis psühholooge huvitavad just elustiilid.

Austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja Alfred Adleri seisukoht on, et inimene on ennemini positiivne kui negatiivne. Elustiili kaudu võib üsna hästi iseloomustada inimest kui tervikut. See näitab, millele pöörame elus ja maailmas suuremat tähelepanu ja mida me eirame. Adleri järgi puutuvad kõik inimesed kokku töö, sõpruse ja armastusega, mida peetakse elu võtmeprobleemideks ja nende küsimuste lahendamise laadis peegeldub elustiil.

Ameerika ühe tuntuma isiksusteoreetiku Gordon Willard Allporti arvates on igaühel kordumatu olemise ja tegutsemise stiil ja ka see, kuidas midagi tehakse.

Ameerika kirjaniku Alvin Toffleri seisukoht on, et elu jooksul toimub väärtuste ümberhindamine. Varasemate aegade tüviväärtuste asemel reklaamitakse erinevaid käibeväärtusi. Meie päevil on isegi perekonniti erinev elustiil.

Toffler on uurinud, kuidas valitakse elustiile ja harrastusi ning mis tähendus on kellegi jaoks näiteks eneseteostusel, rahulolul või õnne saavutamisel. Elustiili eelistus võib olla teadlik või teadvustamata. Igaüks lähtub oma eelteadmistest, hoiakutest ja tuttavate eeskujudest püüeldes personaalse stiili poole.

Toffleri meelest on tähendusrikas, et teatud rõivad, parfüümid, automargid näivad seletamatul moel omavahel kokku kuuluvat. Paljudel noortel on oma elustiili eeskujud ja tuntud inimestel on oma fänniklubid. Toodetakse terveid sarju mingit elustiili toetavaid tooteid.

Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu arvates on elustiili aluseks „habitus“ - inimese maailmavaade, ellusuhtumine, harjumuste, kommete, kalduvuste ning käitumisnormide konkreetne kogum. Elustiili osaks on vaba aja veetmine teatud viisil, harrastused, rõivastumine, toitumistavad, keelekasutus, noorte släng ja arvamusliidrite trendikad sõnad. Elustiili uurijad on väitnud, et inimeste esteetiline maitse mingil alal (näiteks muusika vallas) käib käsikäes tema eelistustega teistel elualadel. Iga inimene paneb oma elustiili mosaiigi kokku loendamatutest pisikestest asjadest.

Itaalia sotsioloog, majandusteadlane ja filosoof Vilfredo Pareto jaotab eliidid kaheks ja defineerib eliiti kui rühma, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Eliiti kuulumise neli kritieeriumit on jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine".

Tipus on ka popstaarid, iluduskuningannad. Elustiilieliit jaguneb kaheks valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit) ja mittevalitsevaks eliidiks (loomeintelligents).

Vene ühiskonnateadlase Igor Bestuzev-Lada järgi mängivad elustiili kujunemises kaasa nii objektiivsed (looduslikud, kultuurilised, ajaloolised, poliitilised ja majanduslikud tegurid) kui ka subjektiivsed tegurid (inimeste vajadused, ühiskonnakorra, rühma eluviisi võimalikkus).

Sotsioloogiaterminil „elulaad“ on elustiiliga oluline ühisosa. Osa autoreid seletab seda üksikisiku, rühma, kihi, rahvuse tavapärase elamisviisina, kus kesksel kohal on aktiivsuse jaotumine eri eluvaldkondade vahel - töö, pereelu, olme, ühiskondliku tegevuse, suhtlemise, vaba aja kasutamise vahel. Üha enam tuleb juurde elulaadi segatüüpe.

Eluviisiga rõhutatakse ka eri maade uskude ja kultuurilisi erinevusi. Eluviisis on kesksel kohal sotsiaalsed normid ja väärtused, inimeste ideaalid ja tavad, argisuhtlemise vormid ja ruumiline seotus (näiteks maakultuur). Elustiil võib elujooksul muutuda.

Mingi konkreetse elustiili kujunemisel mängivad oma osa inimeste hoiakud ja ootused, ent ka kultuuri-, majanduse-, ja kultuuriolud. Elustiil peegeldub tema ellusuhtumist, moraalseid omadusi, enesehinnangut, väärtusarusaamu- kui ka tarbimisharjumusi, harrastusi, ajakasutust, tervisekäitumist, stressiga toimetuleku viisi aspekte. Sotsioloogias ka rahva elulaaditüüpi määrates.

Kui vaesemates riikides tähendab teenuste ost ennekõike Abraham Maslowi tuntud tarvetepüramiidi põhivajaduste rahuldamist, siis rikastes riikides on inimeste tarbimine märksa rohkem seotud suhtlemis-, kuuluvus-, eneseaustus- ning eneseteostustarvetega.

Ilmselt pole vale väita: ütle, mida sa tarbid, ja ma ütlen, kes sa oled. Tarbimisel on ka sotsiokultuuriline tähendus. Samastumise endale eeskujuks seatud rühmaga ning harrastame samal ajal endale meelepärast elustiili.

Ameerika politoloogi Francis Fukuyama seisukoht on, et moodne aeg sünnitab hulganisti pseudovajadusi, mis põhjustavad ihasid, mille rahuldamine kujundab kohe pinna järgmiste soovide ja ihalduste tekkeks.

Elustiil oleneb paljuski sellest, millises elutsüklis asutakse ja ka sugu mängib oma rolli, samuti rahvus.

Aeg meid muutnud on...

Nõukogude perioodil olid elustiili lahutamatuteks osadeks suvila pidamine, Lada omamine, raamatute ostmine, sest need olid odavad, ja elav osalemine taidluskollektiivides.

Nüüd on kasvamas koos noorte Mcdonaldsis istumisega uus popkultuur, kus kirkad ja rõõmsad värvid tekitavad turvalisuse tunde ja oma osa on standardsel miljööl ning noored tunnevad heameelt, et kuuluvad suurde üleilmsesse kogukonda.

Sissetulekute suurenedes kasvab oluliselt koduväliste kultuuriharrastuste tarbimine. Praegusel ajal jätkub kultuurihuvide rahuldamiseks soovitud tasemel raha vaid 20%. Levinuim kultuurihuvi on fotograafia 14%.

Subkultuurid

Sageli on kuulumine mingisse allkultuuri seotud ealiste iseärasustega. Üks subkultuuride selgemaid jooni on riiete, soengute kandmine, suhtlemismaneer, mida kasutatakse kui rühma kuuluvuse sümbolit.

Kuuluvus sellisesse rühma aitab ületada ealist identiteedikriisi. Selliste subkultuuridel on omad moraalinormid, aktsepteeritud kombestik ja muud rühmale omased tunnused ja rollijaotused.

Kehakultus

Keha ja välimus mängivad järjest tähtsamat rolli elus edu saavutamises. Arusaam, et inimesed on vananevad ei taha sellistele iskutele pähe mahtuda. Treeningusõltuvus, kus harva ollakse rahul treeningtulemustega ning enesetunne sõltub suuresti treeningul saavutatust.

Arenenud riikides on üha enam levinud ka reisimis- ja matkamiskirg. Soovitakse ületada piire ja avastada midagi uut enda jaoks. Turismis väljendub inimeste ürgigatsus jõuda tagasi loodusesse.

Suhtumine rahasse

Rahal on lisaks maksevahendiks olemisele ka kanda hulganisti psühholoogilisi rolle. Raha aitab näiteks kaasinimeste tunnustust võita ning soovitud sotsiaalsesse rühma kuuluda.

Suurema sissetulekuga inimesed väärtustavad raha kui materiaalsete mugavuste ja turvalisuse tagajat. Väiksema sissetulekuga kalduvad pidama raha kui mõjuvõimu allikaks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta