Aastaid tagasi juhtus meil maal väga veider ja kummaline lugu. Õhtul, kui ema läks lauta loomi talitama, avastas ta, et tema kõik 8 kana koos kukega olid laudas siruli maas ja ükski neist ei näidanud enam elumärke.
Ahhetas ema, mis ta ahhetas, aga teha polnud enam midagi. Nii kummaliselt surnud kanu süüa ka ei kõlba või õigemini ei julgenud enam. Vedasime emaga suure korvi lauta ja ladusime laibad sinna. Lehm, mullikas ja siga said oma igaõhtuse ninaesise kätte.
Mäletan kuidas ema kartis, et kõik meie loomad võivad nii otsa saada. Võib-olla on see kummaline tõbi nakkav. Õhtul polnud mõtet loomaarsti juurde ka minna. Jätsime korvi laipadega lauta. Ega hullemaks ikka ei saanud asi minna, kui juba oli. Hommikul pidime vaatama, mis siis edasi saab.
Hommikul tuli ema lausa joostes laudast tuppa. Ööga oli toimunud kummaline ülestõusmine. Kõik meie 8 kana ja kukk olid talle uksepealt rõõmsalt vastu kõndinud. Nad olid jälle elu ja tervise juures. Asi tundus ikka imelik küll. Seisime ja vaatasime, mida see kanakari siis teeb.
Pärast väikest ringkäiku õues suundusid nad kõik üksmeelselt sõnnikuhunniku juurde ja hakkasid seal solgiaugus siblima. Siis tuli meile meelde midagi ja röögatasime korraga: “Marjad!”. Asi hakkas ilmet võtma. Müstilisele surmatõvele oli väga maine lahendus.
Nimelt sel aastal sai ema juures tehtud kirssidest nalivkat. Täpset retsepti ma enam ei mäleta, aga selleks valasin suhkru, marjad ja viina ühte suurde 3-liitrilisse purki, mis pidi seisma kuni vana-aasta õhtuni. Siis pidi see kasutusele minema. Ma valasin kogu kupatuse just paar päeva varem pudelitesse.
Marjad rändasid muidugi solgiauku. Seal siis meie kanad nad eelmisel päeval üles leidsidki. Eks nad maiustasid ja olid siis õhtuks lihtsalt parajalt täis ja meie pidasime neid laipadeks. Ime, et nad üldse laudani jõudsid minna. Seda minemise vaatepilti oleks tahtnud näha küll. Mis teha, ega kõike ei saa ka, mis tahad. Igal asjal on oma loomulik seletus ja pole midagi müstilist siin ilmas. Nii saime veel kaua naerda oma joodik-kanade üle.
Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
