Eesti vanima, Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva tähistatakse mai lõpus ja juuni alguses paljude sündmustega Lahemaa külades, juubeliraamatu ilmumisega ning teaduskonverentsiga.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 13. mai 2021
- Foto: Altja võrgukuurid/Toomas Tuul
Lahemaa rahvuspark oli esimene omataoline terves toonases Nõukogude Liidus ja on teenäitajaks jäänud ka meie kaitsealade hulgas.
„Lahemaa sobib hästi Eesti esindusalaks, sest siin leidub peaaegu kõike seda, mis Eesti loodust, maastikku ja ajalugu iseloomustab — merd, saari ja rannikut, soid ja metsi, loopealseid, külamaastikke ja mõisaid. Lisaks loodusele on rahvuspargi olulised osad ka inimene ja kultuuripärand ehk see, kuidas on läbi sajandite loodusega harmoonias toimetatud,“ selgitas Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak.
Kuigi esimesed juubelisündmused, näiteks koolitus Lahemaa giididele ja looduskaitsekuu matkad on saanud hoo sisse juba varem, avavad Keskkonnaministeerium ning Keskkonnaamet sünnipäeva-aasta veidi suurejoonelisemalt juubeli künnisel 29. mail 2021 algusega kell 12 Palmse mõisas. Keskkonnaministeerium annab tänavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia üle Kalev Sepale. Keskkonnaamet esitleb trükivärsket raamatut „Väärtuslik Lahemaa“. Piduliku osa lõpetab Kadri Vooranna ja Mihkel Mälgandi kontsert.
Raamatu „Väärtuslik Lahemaa/Treasured Lahemaa“ üks koostajatest, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus, kirjeldab, et see on rännak koos rohkem kui saja sõbraga Lahemaa elusa ja eluta looduse maile, inimeste hinge ja ajalukku ning väikeste ja suurte eluvormide koosolemisse. Raamat kajastab looduse ja kultuuri läbipõimitust, Lahemaa mitmekesisust ja mosaiiksust.
„Väärtuslik võib olla märksa sügavamal või mujal, kui esialgu märgata oskad. See on tabatud saja Lahemaad hästi tundva inimese lugudes, fotodel ja tekstides. Nendest kumab armastus Lahemaa vastu, väärikus ja vabadus ning teadmine, et siinne elu ja ilu on hoidmist väärt,“ ütles Ave Paulus.
29. mail jätkub juubeli tähistamine sündmustega Lahemaa külades, kuhu oodatakse külla kõiki huvilisi. Rahvuspargi külad, muuseumid, ametid, vabaühendused, kohalikud ja nende sõbrad mujalt Eestist peavad ühiselt Lahemaa sünnipäevapidu Palmses ja Oandul, Suurpeal ja Viinistul, Tammistul ja Hara sadamas, Pikakosel ja veel mitmes kohas. Matkatakse militaarpärandi objektidel ja rannaniitudel, käiakse looduskaitse radadel, vaadatakse Lahemaast inspireeritud kaunist kunsti ja kuulatakse kultuurilugusid ning südamlikku muusikat.
31. mai ja 1. juuni on seevastu taas asisemad, sest toimub Lahemaa rahvuspargile pühendatud teaduskonverents „Lahemaa rahvuspark 50: loodus ja kultuur, minevik ja tulevik“. Konverentsi esimene päev on rahvusvaheline, teine päev on pühendatud Lahemaa teemadele. Räägitakse loodusliku ja kultuurilise elurikkuse kaost ja kaitsest, looduse hüvedest ja nende hindamisest, kultuurmaastikest, kohalikust elulaadist ja kogukonna rollist pärandi kaitsel. Läbivaks teemaks on kaitsealade, sh rahvusparkide roll loodus- ja kultuuriväärtuste kaitsel ning kaitsealade haldamise tõhustamine. Kõik huvilised saavad konverentsist osa veebiülekande teel.
Väärika poolsajandijuubeli tähistamisel vaadatakse tagasi toimunule ning avaldatakse ülevaateid Lahemaa praegustest väärtustest. Lahemaa rahvuspargi kodulehel on nüüd meenutused Lahemaa loojatelt ja algusaegade töötajatelt, mis salvestati 2015. aastal. 2021. aastal digiti ka Lahemaa kunagise looduskaitseinspektori Juhan Lepiku heli- ja videosalvestused 1976. aastast.
Nende hulgas on nii konverentsiettekandeid kui ka arutlusi Lahemaa tollastelt looduskaitsjatelt ja uurijatelt. Veebis on kättesaadavad Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi, arhitektuuri ja asutusstruktuuri, ajaloolise maakasutuse ja mälumaastike kaardirakendused. Juubelihõngulised audio- , video-, kaardi- ja trükimaterjalid leiab kaitsealade lehelt.
Sündmusi Lahemaal jätkub terveks aastaks, nendega saab tutvuda veebilehel kaitsealad.ee. Sündmustel järgitakse ka Vabariigi Valitsuse seatud nõudeid ja piiranguid avalikele üritustele.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta