See lugu juhtus eelmise aasta suvel. Olin pikisilmi oodanud oma puhkust. Päris suur tüdimus oli juba kallal. Kui siis mu kaua oodatud puhkus peale hakkas, pakkisin kohe asjad kokku ja sõitsin maale oma eaka ema juurde. Tütre pere jäi linna.

 

Esimene nädal läks tööde tähe all nii kiirelt, et ei saanud arugi. Maal on ju alati palju tegemist ja sellel ei paista kunagi lõppu tulema. Üks töö ajab teist taga. Olen seal muidu ikka nädalavahetustel käinud. Pean kahe päeva jooksul kõik tööd valmis jõudma, mis teised teevad nädalaga. Seepärast ongi maal alati töödel kiirus taga.

Teise nädala esmaspäeval helistas mulle tütar ja küsis muu jutu sees, et kelle ma linna unustasin. Oma teada ei unustanud ma kedagi ega midagi linna. Kui midagi maha oleks jäänud, siis oleks ma juba ammu kodus tagasi. Asi kiskus juba imelikuks kätte.

Siis tegi tütar pika Beethoveni pausi ja lisas veel ükskõiksema tooniga, et miks ma oma armukest kaasa ei võtnud. Teine nädalasest kapis istumisest juba minestas öösel ja kloppis ning nõudis välja laskmist. Soo-oh, mis jutt see siis on? Tütar käitus juba nagu mõni armukade mees. Nõudsin selgitust.

Tegelikult oli asi kõige proosalisem, mis üldse olla saab. Kappi jagame me lapselapsega ja asju on seal rohkem, kui olema peaks. Riidepuud on üpris ülekoormatud. Üks vana riidepuu ei pidanud ilmselt raskusele vastu. Oli keset ööd kapis suure kolksuga alla sadanud. Lapselaps oli kolksu peale üles ärganud ja ära kohkunud. Ta oli jooksnud teise tuppa abi järele ja väitnud, et keegi on kapis.

Mindi siis kõik koos vaatama, kes seal kapis on. Uks tehti lahti ja sealt sadas välja riidepuu täis minu riideid koos katkise riidepuuga. Riidepuu konks aga kõlkus toru küljes lõbusalt edasi-tagasi nagu irvitades olukorra üle. Täpselt ei tea, kes neist selle armukese loo välja mõtles. Aga minu kallal aasida said nad veel terve suve. Sain nii endale armukese, kelle olemasolust ei teadnud ma seni mitte midagi. Ega siis minagi ole prahi pealt riisutud. Vägev ju!

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta