Mul on kombeks lugeda hommikuti internetist uudiseid erinevatest kohtadest. Nii saab aktuaalsetest päevateemadest üpris hea ülevaate. Jõulude ajal jäi mulle uudiste vahel silma aga üks reklaam, mis lõi mul jalad nõrgaks ja tõi kaasa kuhjaga meenutusi ning pani mõtlema.

Tuleb välja, et Hortese lillepood müüb nüüd pühade puhul neljalehelisi ristikuid potis. Ütlen kohe, et mina ei tee kellelegi ega millelegi oma jutuga reklaami. Hoopis käis peast läbi mõte, et kas nüüd on tublid aednikud aretanud meile isegi õnne-ristikheina, mida saab agaralt müüa.

Sellega seoses tuli ka meelde lugu, kuidas ma kooliplikana leidsin oma esimese neljalehelise ristikheinalehe. Kuni selle ajani arvasin, et sellist asja pole olemas ja see on ainult muinasjuttude jaoks välja mõeldud. Tulin koolist ja tuju polnud sugugi kiita. Kas oli kotis halb hinne või oli keegi jälle öelnud midagi halvasti mulle. Kes seda enam mäletab.

Ju siis halva tuju pärast ma ka oma kinganinasid passisin. Lehtse jaama taga, teeraja peal see ristiku puhmas kasvas ja neljaleheline leht ilutses veel kõige peal. Jäin soolasambana seisma ja vahtisin seda, ega uskunud oma silmi. Lõpuks otsustasin näpuga katsuda. Oli küll tõesti olemas ja ära ei kadunudki. Korjasin siis selle lehe üles ja panin raamatu vahele.

Edasine kodutee läks juba lennates. Õnnelikult näitasin oma leidu kodus ka teistele. Keegi mulle midagi halba ei öelnud ega naernud mind välja. Küsiti hoopis, et mida ma soovisin. Ei osanud ma sel hetkel midagi soovida suurest üllatusest ja õnnest.

Järgmisel päeval vedasin ma selle ristikulehe muidugi kooli kaasa. Oli ju vaja ometi kekata teiste ees oma leiuga. Terve klass vist käis imetlemas ja pinginaabriga läksime pärast kooli uuesti jaama juurde otsima. Tema ju tahtis ka sellist ristikulehte omada.

Leidsime selle koha vaevata üles. Otsisime ja otsisime, aga mingit neljalehelist ristikut me sealt enam ei leidnud. Millegipärast arvasime siis, et nad kasvavadki pesakonniti. Kui on üks leht nelja lehega, peavad ka teised sellised olema. Aga võta näpust! Loodusel olid oma plaanid. Isegi käpuli maas otsides ei leidnud me teist sellist imelehte kusagilt. Läksime pettunult kumbki oma koju. Kodus tehti mulle selgeks, et see on nii suur haruldus. Vaevalt samast kohast on võimalik teist sellist leida. Aga lapsena ju ikka loodad ja usud võimatut.

Niisugune oli siis minu lugu imeristikust. Oli isegi veidikene nukker meel, et selline muinasjutulise ristikulehe saamine on nüüd nii lihtsaks tehtud. Mine poodi ja osta, kui soovid. Kõike saab raha eest. Kahju!

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta