Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti 2019. aasta kalaks jõesilm, keda rahvasuus tuntakse ka suti nime all. Eestil on olemas aasta loom, lind, puu, seen, lill, sammal, liblikas ja isegi muld, ent tänaseni polnud kordagi valitud aasta kala. Nüüd on siis ka see lünk täidetud. Ajakirjanduses hakati ka silmust palju enam rääkima ja ilmusid ka pildid.

Mulle tuli kohe meelde lugu, mis oli meil silmudega. See juhtus, kui mu tütar veel algkoolis käis. Aeg oli siis raske. Toit oli talongide peal ja kauplusest polnud peaaegu midagi saada. Igaüks otsis toidulauale lisa ning nii oli ka meil.

Käisin tihti turul lootuses, et ehk õnnestub midagi maitsvat osta. Kord sattusin peale, kui toodi värskeid kalu. Juhtus nii, et sattusin päris järjekorra etteotsa ja mul õnnestus osta silmusid ikka päris hulgi. Viisin neid isegi sõbranna perele. Mäletan, et tekkis mingisugune hasart ja pidin kohe võtma nii palju kui anti.

Kui ma oma noosiga koju jõudsin, siis mu kalad veel liigutasid – ju nad olid ikka nii värsked. Vähemalt ma ise lootsin seda. Panin kalad veekaussi. Tahtsin tütrele ka näidata. Laps sai tükk aega neid vaadata ja imetleda. Silmud olid nagu ussid ja vingerdasid kausis. Üritasin neid sealt välja võtta, aga see oli võimatu, sest kalad libisesid käest ära.

Minu eeskuju peale hakkas ka tüdruk kalu püüdma ja näppima. Soris ja katsus neid, kuni üks oli lopsti ta käe küljes kinni. Laps röökis ehmatusest, et kala hammustas. See va silmukala oli ju libe ja küll oli alles tegemist, enne kui ma ta kätte sain. Tüdrukul oli sellest ümmargune sinikas käe peal.

Mul tulid kohe meelde minu lapsepõlvekodus, Jaanimäel tiigis elanud kaanid. Nende eemaldamine oli ka omaette ooper – pidi kaane keerama nagu kruvisid, siis sai nad jala küljest alles kätte. Kasutasin silmu puhul ka automaatselt sama tehnikat. Pärast sai ise ka uuritud, mis sellel kalal seal suus on, et suutis end nii kõvasti kinni imeda lapse käe külge. Delfis oli ka pilt selle hiidlaste poolt kinnipüütud merisuti suust. Minu meelest oli silmul üpris sarnane suu.

Vahest on nii, et tarvitseb vaid näha kuskil mõnda pilti ja mälestused tulevad ise meelde. Nii meenus mul ka see seik silmudega.

Lisan siia postitituse lõppu ühe videolingi, kus õpetatakse, kuidas silmusid marineerida. Seal õpetatakse ka neid kalu lihtsa vaevaga puhastama. Siia juurde tõlge videos valmistatava marinaadi kohta, juhuks kui on raskusi vene keele mõistmisel:

Marinaad:
1 l vett
70 ml 9% äädikat
2 spl soola
1 spl suhkrut
25 musta pipra tera
8 nelgitera
7 loorberilehte
0,5 tl koriandrit
7 vürtsitera

Keedetud marinaad valada purkidesse laotud praetud kaladele. Sulgeda purk ja lasta jahtuda nii palju, et võib külmkappi panna. Kasutamiseks on kalad valmis 1,5 või 2 päeva pärast. Kui kavatsete säilitada kalu kauem, oleks targem äädika kogust vähendada. Pikemal hoidmisel maitsestub kala liiga tugevalt äädikaga ja ei ole enam nii maitsev.

Mina isiklikult keedaks marinaadi valmis ja lisaks äädika kõige lõpus. Muus osas olen valmistamise käiguga nõus.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta