Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks.

Sel viisil saame mõõta üksikindiviidi, organisatsiooni või mingi regiooni keskkonnakasutust, koondades erineva mõju elukeskkonnale ühte kujundisse, milleks on inimesele kasutamiseks sobiv viljakas maa.

Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalne hektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Lihtsas keeles lahti seletatuna, jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit.

Enamiku arenenud riikide ökojalajälg ületab märkimisväärselt inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaali. Tarbimine on ülikiirelt kasvanud, kuna vaid pool sajandit tagasi (1961.a) moodustas inimkonna tarbimishulk 50% maakera taastootmise võimest.

Kui meie tarbimine ületab maakera võimalused, siis ei käitu me enam jätkusuutlikult, vaid tekitame ökoloogilist defitsiiti. Meie kulutused eluasemele, transpordile, söögile ning igapäevastele kaupadele ja teenustele loovadki ökoloogilise jalajälje, mille me endast maha jätame.

Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks olev maakera pind on jagatud kategooriateks: haritav põllumaa, karjatatav maa, metsamaa, bioproduktiivne meri ja siseveed, hoonestatud maa ja süsinikdioksiidi siduv maa.

Maakera pinna erinevatel tüüpidel on ökoloogilise jalajälje seisukohalt erinev väärtus. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olev maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. Kõige madalama väärtusega on aga bioproduktiivsed veepinnad, mida hinnatakse näitajaga 0,36. Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1.

Ökoloogiliseks jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,4 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil kolme maakera vaja! Teiste sõnadega öeldes on meil vanaviisi jätkamiseks vaja kolm korda enam maapinda, kui meil olemas on. Siit tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks planeet ja me ei tohiks seda kõike ära kasutada, sest nii ei jää ju midagi tulevastele põlvedele.

Ökojalajälje meetod pole sugugi kõikehõlmav ja sel on ka omad puudused. See võtab arvesse vaid keskkonda ning sedagi lihtsustavalt ja pigem inimese mõju ala- kui ülehindavalt. Samas on olulised ka sotsiaalne ning majanduslik jätkusuutlikkus. Samuti ei hõlma meetod, õhu ja vee kvaliteeti, keskkonnamürke, tuumatehnoloogiaga seotud riske jms. Märk, et juba sellise lihtsustatud mudeliga jääb maakera inimestele kitsaks, peaks olema piisav põhjus, et säästlikkust oluliseks pidada.

Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti „Elav planeet 2008“ kohaselt üheksanda koha vääriline. Rõõmustada ei ole siin midagi! Meist priiskavamad on seal raportis vaid Araabia Ühendemiraadid, USA, Kuveit, Taani, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja Norra. Eesti naabritest on Soome 16., Rootsi 18., Venemaa 36., Läti 42. ja Leedu 48. kohal.

Miks eestlaste ökojalajälg nii suur on? Peamine põhjus seisneb põlevkivis, mida Eestis kasutatakse. Põlevkivi on äärmiselt ebaefektiivne ehk selle energeetilisest väärtusest kättesaadav osa jääb maagaasile kahekordselt alla. Suures jalajäljes mängivad oma osa ka meie kliima ning tarbimiharjumused.

Ökojalajälje kalkulaator, millega igaüks saab oma jalajälge arvestada asub aadressil http://www.ut.ee/mobility/jalajalg. Kes tahab aga veidi täpsema arvutamisega tegeleda, sel tasub katsetada järgnevat kalkulaatorit http://kesa.edu.ee/kalkulaator .

 

Kasutatud kirjandus:

  1. Ökojalajälje kalkulaator http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/
  2. Kristel Toom „Ressursikasutuse mõõtmise meetod "ökoloogiline jalajälg"“ http://kesa.edu.ee/koolitus/jalajalg/
  3. „Ökoloogiline jalajälg“ Terveilm.net http://www.terveilm.net/?id=259
  4.  „Ökoloogiline jalajäg“ Vikipeediahttp://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96koloogiline_jalaj%C3%A4lg
  5. Toomas Trapido „Ökoloogiline jalajälg“ Eesti Roheline Liikumine http://www.roheline.ee/content/view/275/7/lang,et

Sarnased artiklid