Muinasjutud rikastavad last ja aitavad leida tähendust oma elule. Muinasjuttude eesmärgiks on täiskasvanueas vaimse küpsuse saavutamine ja oma elule mõtte leidmine. Mõlemad eesmärgid eeldavad kasvuteel saadud kogemusi.
Muinasjutud pakuvad sügavamat tähendust
Noorte jaoks on ideaalne kirjanduse lugemine just kasvatusliku külje pealt, kuna kirjanduses võetakse läbi kõik olulised teemad. Kirjandus on selleks parim informatsiooni kandja.
Eelkooliealiste ja algklasside lugemikud on kavandatud vajalikke oskuste õpetamiseks. Me kõik kipume hindama mingi tegevuse kasu selle põhjal, mida me saame sellest praegu, eriti lapsed, kes elavad olevikus rohkem kui täiskasvanud.
Lugemise eesmärgiks on leida juurdepääs sügavama tähenduse juurde, mis on sellel arenguetapil oluline.
Selleks, et lapse tähelepanu köita peab olema jutt huvitav, kaasakiskuv ja lõbus. Jutu sisu peab arvestama kõiki lapse arengu etappe. Lastekirjanduselt oodatakse, et ta oleks ebameeldivusi täie tõsidusega võttev, lapse enese- ning tulevikuusku edendav.
Muinasjutud valmistavad ette reaalseks eluks
Elu igal hetkel on laps silmitsi ühiskonnaga, kus ta elab. Laps õpib kindlasti hakkama saama ühiskonna erinevate tingimustega ainult siis, kui lapse sisemised ressursid seda võimaldavad.
Muinasjuttude vorm ja struktuur pakuvad lapsele kujundeid, mille abil ta saab struktureerida oma unistusi ja nende abil anda oma elule parema suuna.
Paljud lapsevanemad usuvad, et last tuleb kõrvale juhtida kõigest kaootilisest, vihasest ja isegi vägivaldsetest fantaasiatest. Lapsevanemad usuvad, et tuleb esitada lapsele ainult meeldivaid, soovidele vastavaid kujundeid, et laps oleks silmitsi ainult asjade päikeselise poolega.
Reaalne elu ei ole aga sugugi täiesti päikeseline! Paljude elus valesti minevate asjade põhjus peitub meie endi loomuses. Inimestel on kalduvus stressis olles käituda agressiivselt ning asotsiaalselt. Stressi mõjul oleme me ka vihased ja ärevad.
Negatiivsete teemade varjamise asemel tuleks loo autori arvates pakkuda inimesele rohkem reaalseid positiivseid emotsioone, tegevust ja empaatilist suhtlemist. Reaalsed positiivsed emotsioonid ja inimeste vaheline soe suhtlemine vähendavad stressi, peletavad igavust ja vähendavad ebaviisakust, mis kõik hoiavad ära nii vaimset kui füüsilist agressiivset käitumist.
Muinasjutud sisendavad usku
Täiskasvanud proovivad tavaliselt panna lastele pähe mõtet, et inimesed on loomult head. Muinasjuttudes on igal loomal isesugune iseloom ja nad on kogu aeg ühe iseloomuomadusega. Näiteks rebane on kaval.
Muinasjuttude ülesanne on õpetada mitmekesises vormis võitlust tõeliste eluraskustega. Õpetatakse, et raskused on võidetavad ja lõpuks saavad head võidumeheks. Muinasjutud õpetavad ka keelt, kultuuri ja sotsiaalset käitumist.
Laps vajab, et talle antakse soovitusi sümboolses vormis, mille abil ta õpib probleemidega tegelema ja mis võimaldavad tal ohutult kasvada ning saada küpsemaks.
„Ohutud“ lood ei nimeta surma, vananemist, meie eksistentsi piire ega ka soovi igavesele elule. Ükski teine lasteraamat ei suuda anda sellist panust kui muinasjuturaamat. Muinasjutt on iseenesest kunstitöö, mis kõneleb lapsega paremini kui ükski teine kunstivorm.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
