Kujutage ette, et olete personalijuht ettevõttes, mille neljasajast töötajast tuleb lahti lasta ligi pooled. Ning seejärel kujutage ette, et oma vabast ajast võtate endale vabatahtliku kohustuse neidsamu (ja muidugi teisigi) töötuid taas tööturule sisenemiseks koolitada. MARI KODRES nüüd juba kujutab.

Mari Kodres. Pildistas Irene Metsis/ HEA KODANIK

Just nii talitas Skanska EMV administratsioonijuht Irene Metsis, kes koos Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse projektijuhi Ene Koitla ja veel paari mõttekaaslasegakäivitas mullu esimese Töötute Klubi Tallinnas. Hiljem tekkis neid riburada ka Tallinna linnaosavalitsuste juurde.

“Ideaalis võiksid ju asjad käia vastupidi. Linna reaktsioon töötutega tegelemisel oli liiga aeglane, alustasime neist enam kui pool aastat varem,” sõnab Metsis. Programmi kokkupanemine, ruumide leidmine ning koolitajate nõusse rääkimine võttis... kaks päeva.

Ruumidega Tallinnas Lastekodu tänaval aitas EELK Jaani kirik. Mõne päevaga olidnõusse – tasuta esinema – räägitud Eesti tuntumad ning kallimad koolitajad, nende seas Kristjan Otsmann, Tauri Tallermaa, Peep Vain. Lisaks veel Raimo Matvere ja Ivika Born CV Online'ist, Kristel Rannamees, Swedbanki laenunõustajad.

Kulud: sisuliselt null krooni, koolituste ajal pakutud kohvi-tee ning küpsiste eest tasusid korraldajad ise. Küsin Metsiselt ettevaatlikult, mis ta ausalt arvab: kas keegi väiksema kaliibriga tegelane oleks samasuguse muljetavaldava tulemuse ette näidanud? “Kindlasti mängisid isiklikud sidemed ja taust kaasamisel rolli, aga tähtsam on siin kindlasti see, et mõistetakse selliste algatuste vajalikkust,” hindab Metsis tagantjärele.

Koolitustesari, mille viimane, arvult neljas grupp lõpetas nüüd maikuus, oli suunatud just sarnastele inimestele, kellest ka Skanska oli osaliselt sunnitud loobuma: spetsialistidele, ametnikele, juhtidele.

Ühes grupis oli korraga koos umbes 40 inimest. Koolitustel osales palju töökoha kaotanud müügijuhte, firmajuhte, assistente, raamatupidajaid, ka paar personalijuhti.

Koos käidi kolme tunni kaupa ning üle kahe nädala. “See kippus nii olema, et need, kes leidsid uue töö, enam kohale ei tulnud. Mõned pidasid siiski kohusetundlikult vastu ning mõned osalesid neid huvitavates lõpuloengutes,” lisab Metsis.

Leida prooviti ka venekeelseid koolitajaid, kuid raskustega ning seetõttu olid lõpuks kõik grupid eestikeelsed.

Metsis lisab, et paljude töötute jaoks oli tegu võimalusega lihtsalt toast välja tulla. “Väga palju tuli siiski enesehinnangu tõstmisega tegeleda. Eelkõige oli probleem terav staažikatel, kes pikka aega ühe tööandja juures olnud ning kel seetõttu napib  kandideerimisjulgust,” täheldas ta. Teiseks valupunktiks olid palgaläbirääkimised, inimestele oli vaja sisendada reaalsustunnet tööturu muutunud oludes, kus spetsialistide ja juhtide palgad langesid kohati poole võrra kui varasematel majanduskasvu aastatel.

Metsise sõnul panid nad kõik osalejad hindama, mis võiks olla toimetuleku miinimum, millest palgaläbirääkimistel alla ei minda. “See tähendas siis just miinimumi, mitte ebavajalike kulutustega arvestamist,” täpsustab ta.

Positiivsena tõi Metsis esile klubilise kooskäimise kasu: nii mõnedki töötud leidsid teiste seast endale kontakte ning mõttekaaslasi, töötute klubist kasvas välja lausa omaette ettevõtlusklubi ning korraldati ka muid ühistegemisi tavapäraste seminariaegade kõrval.

Metsis lisas veel, et tähelepanu tuleks pöörata neile töötutele, kelle abirahadeaeg hakkab vaikselt mööda saama. “Alguses ollakse positiivsed, kuid lõpus tekib paljudel paanikamoment, kui ainus konkreetne väljavaade on 1000 krooni töötu abiraha kuus. Just siis vajataks kõige enam nõustamist,” leiab Metsis.

Kokku osales töötute klubis umbes 120 inimest.

Leiti vastused küsimustele:

1. Millised on minu isikuomadused, mis aitavad mul rasketes situatsioonides paremini toime tulla? Metoodikaks SWOT (Tugevused-Nõrkused-Võimalused-Ohud) analüüs.

2. Milline on minu isiklik finantsseis? Koostati isiklik bilanss, finantside kulu-tulu analüüs.

3. Kuidas koostada CV, mis tööandjale silma jääb? Koolitajatega võeti ette erinevad CVd, neid analüüsiti ning saadi nõuandeid kaaskirja koostamiseks. Koostati  spetsialistide juhendamisel omaenda CV.

4. Kuidas käituda tööintervjuul? Valmistuti selleks ning analüüsiti, milliseid vigu kiputakse tööintervjuul tegema ja kuidas neist hoiduda.

5. Kuidas olla iseendale tööandja? Alustati rääkimist ideest ning selle elujõulisusest, liiguti äriplaani ning selle koostamiseni, vaadati üle erinevad toetused ja inkubaatorid ning nende kohta leiduv info internetist.

6. Kas minu haridus vastab minu oskustele? Elukestev õpe ning isiklik haridusplaan.

7. Kas olen valmis uuteks väljakutseteks? Täiendati isiklikku SWOT-analüüsi, koostati lubaduste kaart ning valati õnne. Seda viimast läheb alati väja!.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta