Vabatahtliku tegevuse aasta raames on aina enam hakatud rääkima ka ettevõtete ja nende töötajate kaasamisest vabatahtlikku tegevusse. Paljudele jääb aga arusaamatuks, kuidas seesugune kooslus toimub ja mis sellest kasu on.

 

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus defineerib ettevõtete vabatahtlikku tegevust kui töötajate aja, oskuste ja energia panustamist vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes, ulatudes töötajate üksikpanusest kuni meeskonna või kogu ettevõtte osalemiseni.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames on kolme Euroopa uue liikmesriigi koostöös juba algatatud ärisektorite töötajate vabatahtliku tegevuse läbi arendamise projekt EPSEV, mille eesmärgiks ongi justnimelt edendada ettevõtete vabatahtlikku tegevust koostöös vabasektori organisatsioonidega.

Siseministeerium algatab koostööprogrammi Eestis

Samasse suunda on sammumas ka Siseministeerium, olles algatamas ettevõtete vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi. Programmi eesmärk on anda vabatahtlikke kaasavatele ühendustele võimalus viia ellu enda eesmärke, kaasates selleks ettevõtetest pärit professionaalseid vabatahtlikke.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta  Eesti projektijuhi Marten Lauri sõnul on koostööprogrammist kasu nii ettevõttele kui vabaühendusele.

„Ühiskond saab koostööst erialateadmisi ja ettevõte kasvatab oma sotsiaalset vastutust, näitab, et hoolib keskkonnast, kus ta tegutseb ja aitab motiveerida,“ selgitas Lauri vastastikkust kasulikkust.

Pilootpojekti raames ongi plaanis moodustada kodanikuühendustest ja ettevõtetest paarid, kes partnerluse korras koostööd teevad. Lisaks viiakse juba augustis läbi vastav koolitus.

Osavõtt vabatahtlikkuse alusel

Siiski ei pea kartma, et ettevõtted riigi sunnil oma töötajaid ühendustele laenuks peaksid andma ning et töötajaid vastu tahtmist mujale hakataks suunama.

Nii nagu valitakse koostööprogrammi ettevõtted vabatahtlikkuse ja huvi alusel, võimaldab ka iga osalev ettevõte omakorda töötajatel ise otsuse langetada – kes on valmis panustama ning kes mitte.

„Töötaja saab eelkõige ennast uues keskkonnas proovile panna,“ nimetas Lauri ühe põhjuse, miks inimesed oma kompetentsi töökohast väljapoole laenata võiksid tahta.

Riik ei kohusta

Ka regionaalministri nõunik Rasmus Pedanik sõnas, et riigi ülesanne on eelkõige koostööpaarid kokku viia ning koolitusi sisse osta.  „Riik ei ütle ette kui palju või mida peab tegema, vaid loob võimalused,“ kinnitas ta.

„Need paarid on vabatahtlikult selles programmis, riik ostab selle teenuse sisse ja koordineerib koostööd, sisuline tegevus on ikka partnerite vahel,“ selgitas Pedanik.

Siseministeeriumi andmetel on olukorra kaardistamine näidanud, et kodanikuühendustel ei ole alati võimalik palgata professionaalset tööjõudu ning sageli jääb puudu erialastest teadmistest.

Siseministeeriumi pilootprogrammi raames loodavad koostööpaarid aitavadki erialaste oskustega töötajaid vabatahtlikuna kodanikuühendusteni viia, andes võimaluse kahepoolseks õppimiseks.

Loodetakse ka jätkusuutlikkusele ning stabiilsuse hoidmisele. Siseministeeriumi hinnangul on programmi abil ning raames võimalik luua pikaajalisi koostöösidemeid, mille kaudu üheskoos kodanikuühiskonna arengusse panustada.


Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.