Õppimisvõime avab meile juurdepääsu oma kaasaja teadmisvaramule, aga ka inimsoo varasemale kogemusele.

Paljusid asju õpime me elus seda ise märkamata, otsekui möödaminnes. Õppija on info teadlik läbitöötaja - vastuvõtja, muundaja, talletaja. Igaühel on kohe algusest mingi kognitiivne struktuur: eelteadmised, tõlgendused, hoiakud jne.

Õppimisviisid varieeruvad isikuti vägagi palju. Uued teadmised tuleb rajada varasematele kogemustele. Elus muutub aina tähtsamaks iseõppimine.

Etapphaaval õppimine: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Iga õppija toob koolitusse oma ainulaadse kogemuspagasi.

Õppijate kogemused võivad nii teoreetiliselt kui praktiliselt õpet oluliselt rikastada. Vilumused kujunevad harjutuse käigus. Õppijale on omane teadusharu kesksete seaduspärasuste visa tundmaõppimine.

NÄIDE: Kuidas efektiivselt õppida majandust?

Õppimist hõlbustab omandatavast aines eelnev orienteerumine. Pööra tähelepanu juhtmõttele, graafikule. Juhtmõtte taipamine teeb kergesti mõistetavaks ülejäänud teksti ja lisaseletuste mõtte.

Ürita lähedasi mõisteid eristada, tehes selgeks, milles need teineteisest erinevad. Miski ei edenda majanduse õppimist kiiremini, kui erialamõistete sisu selge tundmine ja nende asjatundlik kasutamine.

Püüa keerukaid asju kiiremaks arusaamiseks õpitud teadusterminid lahti seletada argikeele mõistetega ja vastupidi- leida tavamajanduse tõdemusele täpsed teaduslikud vasted. Näiteks uuri, mis on turg. Leia omandatud teoreetilistele teadmistele võimalikult kiiresti näiteid elust.

Moodusta õppimisel mõttetööd hõlbustavaid skeeme: näiteks sõnad, mis algavad ühe ja sama tähega või mõistete esitähed moodustavad mingi uue sõna.

Tehkem vahet suvaliste käsitluskontseptsioonide ja teooriate vahel. Majanduses ei ole samuti kõik absoluutne tõde, mis kehtib igal ajal.

Kasuta majanduse õppimise juures võimalikult palju mälutehnikaid ehk mneemilised tehnikad. Enamik mälutehnikaid lähtub põhimõttest tagada materjali tundmaõppimisel selle optimaalne mällu talletamine.

Soovitused õppimiseks!

• Sea endale õppimiseks või soovitava edaspidi mäletamiseks selge eesmärk. Otsusta ära, mida soovid meelde jätta.

• Lõdvestu ja püüa vabaneda erutusest, ärritusest või murest.

• Keskendu korralikult.

• Erista oluline ebaolulisest. Vali mällu jätmiseks materjalist välja olulisim.

• Korda äsja loetud valemeid, definitsioone, võõrsõnu omaette suulises kõnes.

• Kasuta meeldejätmiseks erinevaid meeleorganeid - nägemise ja kuulmise kõrval võimalusel kirjuta materjal läbi.

• Jutusta olulised asjad kiiresti teistele edasi.

• Püüa äsja omandatule kohene rakendus leida.

• Õpi väiksemate portsjonite kaupa.

• Korrasta õpitav. Vii materjal järjekorda, süstematiseeri ja rühmita.

• Korda olulist infot selle operatiivmällu viimiseks 20 sekundi jooksul.

• Rühmita ulatuslikum info (näiteks pangaarve number) 5-7 loogilisse ühikusse.

• Sea õpitavad sõnad või muu oluline info riimidesse.

• Paiguta oluline info kiire ülesleidmise huvides mitmesse kohta.

• Kasuta äsja õpitud teadmisi, mõisteid, vilumusi võimalikult kiiresti praktikas.

• Fikseeri nimed täpselt, korda nime kohe pärast kuulmist mitu korda.

• Märka omandatavas naljakat.

Teksti kirjutamiseks on saadud ideid professor Anti Kidroni raamatust „Psühholoogia põhisuunad„.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta