Päris Eesti

See on, nagu küsida Gerd Kanteri või Kristina Šmiguni käest, kas nad loodavad Eesti meistriks tulla ja võiksid sellega rahul olla. Nii arutledes võiks poe kohe kinni panna ja hakata millegi muuga tegelema.

Eesti riigi ja rahva edasikestmist tuleks ikka planeerida vähemalt nii 500 aasta peale, kui sellist asja üldse aastates ennustada.

Sest miks me ei peaks suutma? 50 aasta perspektiivis saadi eesti keele ja kultuuri püstihoidmisega hästi hakkama ka sõjapõgenikest väliseestlastena, laiali pihustatult võõras keskkonnas, kus neid tublisid inimesi oma keele ja kultuuri hoidmisel pea miski väliselt ei toetanud. Oli vaid suur tahe, mis samas ongi tähtsaim.

Selline narr küsimuseseade saab vist üldse tõsiselt pähe tulla vaid Tallinnas istuvatele inimestele. Nii pidetu ning muust maailmast mitteeristuv võib linnaümbrus tunduda, kui liikuda iga päev oma Lasnamäe, Mustamäe või Viimsi korterist tööle, ühest ilmetust büroost teise, ühest kastikujulisest kaubanduskeskusest teise samasugusesse. Ehkki reklaamis lubatakse igas uues Solarises olevat midagi hoopis uut ja erilist.

Paljude Tallinna-kesksete vaatajate jaoks on kogu muu Eesti väike, väheütlev ja väheoluline. Tartu ehk mahub enamiku pildile, teised kohad aga juba üsna valikuliselt: kellele ütleb veel midagi suvepealinn Pärnu, kellele talvepealinn Otepää, kellele folgilinn Viljandi. Ja siis need maal elavad sugulased. Aga ikkagi tundub see kõik kuidagi väike, üksik, marginaalne.

Mitte Tallinnas

Ometi pole raske teha üks lihtne arvutus: Tallinnas elab umbes 400 000 inimest, Eestis kokku üle 1,3 miljoni. Järelikult enam kui 900 000 Eesti inimest elab väljaspool Tallinna. Seega – hoopis tallinlane on eestlaste seas ilmselge vähemuse esindaja! Eestlased elavad valdavalt hoopis mujal. Päris Eestis.

Pealinnas on vaid osa Eestit. Hea on tema asukoht kaubalinnana, seda küll, juba hansaliidu aegadest alates. Muidugi on Tallinnal asendamatult tähtis koht ka näiteks Eesti kultuuriloos ja poliitikaelus, kuid nii suur ei ole ta üheski mõttes, et defineerida kogu maad. Kui palju oleksime praegu vaesemad, kui Jüri Mõisa omaaegne üleskutse maalt Tallinna kolida oleks tõepoolest teostatav olnud?

Küll aga on tallinlane ebanormaalselt üle esindatud meedias, sest kõik olulised toimetused asuvad ju siin. Isegi Eesti teise linna Tartusse pole pärast Postimehe lahkumist enam suurt muud jäänud kui ajakiri Eesti Loodus.

Meediaajastul tundub pilt, mida päevast päeva näeme ja loeme, kogu tõde.

Nii ei saa me sageli teadagi tuhandetest näljahäda ohvritest Kesk-Aafrikas ja fikseerime igapäevase meediamürana teateid kümnetest järjekordsetest pommiohvritest Kabulis, sellal kui meie meedia tegeleb mõne kohaliku superstaari elu või parlamendi palkadega. Nii on ka koristamata lumi või vähene tänavavalgustus mõnel Tallinna tänaval justkui suur üle-eestiline probleem, millele peavad päevast päeva kaasa elama ka inimesed, kelle külas pole tänavavalgustust kunagi olnudki.

Seestpoolt suuremaks

Nüüd oleks aeg teha Eesti jälle seestpoolt suuremaks. Tegelikult pole see muud kui taastada asjade normaalne proportsioon. Märgata, et Eesti on suurem, mitmekesisem ja rikkalikum.

Janek Mäggi provotseeris hiljuti Postimehe luuletuses, et pealinn võiks kolida Võrru. Mulle võrumaalasena see meeldiks, aga olgem realistid, Võru jääb väikseks. Aga Tartusse: miks mitte?

Kaugtöö ajastul võib asutuse peakorter asuda Tartus, aga kaastöötajad suures osas laiali nii lõuna pool Võrumaal kui põhja pool Tallinnas. Miks tundub Võrust Tallinna sõites maa alati lühemana kui vastupidi?

Kui masu ükskord läbi saab ja ajud vabanevad kramplikust kärpimis- ja koondamisülesandest, siis võiks arutada küll, kuidas saada rohkem riiki Tallinnast välja. Sinna päris Eestisse.

Leelo Tungal ütles aastavahetuse intervjuus: ainult Tallinnas elades ja ainult lehti lugedes tundub, et maa neelab selle väikse ja kurva rahva alla, aga kui natuke ringi käid ja normaalsete inimestega kokku puutud, siis näed, et heatahtlikkus pole kuhugi kadunud.

Karl Martin Sinijärv lisas teises lehes: kuidagi liiga tihedalt on me inimesed siia Tallinna sisse sattunud, tuleks neid tagasi üle maa laotada. Saaks inimestel parem ja maal samamoodi.