Viimase keskkonnateadlikkuse uuringu andmeil andsid Eesti elanikud parima hinnangu matka- ja õpperadadele, mis võimaldavad siinset loodust omal käel paremini tundma õppida.

"Tänu loodusradadele jõudis eelmisel aastal metsa ja rabadesse sama palju inimesi, kui 2009. aastal Eestis kinos käis. See kinnitab, et tehtud investeeringud matkaradadesse on olnud inimeste jaoks oodatud ja omaksvõetud," rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Positiivse hinnangu loodusradadele andis 87 protsenti uuringus osalenutest. Lisaks on ligi pool elanikkonnast aasta jooksul käinud loodusõppe- või matkaradadel. Mõnevõrra vähem, ent siiski üle kolmandiku elanikest on aasta jooksul külastanud mõnd  keskkonnahariduskeskust,  loodusmuusemi või -üritust. Näiteks Eesti Loodusmuuseumi on käesoleva aasta jooksul külastanud rekordilised üle 37 tuhande inimese, mis on pea sama palju kui möödunud aastal kokku.

„Matka- ja loodusradu on meil igasuguses pikkuses ja igasugusele maitsele. Julgemad saavad matkata isegi 627 kilomeetrit järjest Aegviidust Karulani. Tähistatud matkateid pidi looduses liikumine on mugav ja ka turvaline ning RMK on selliste võimaluste loomisel olnud väga tubli,“ kiitis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Iga-aastaselt investeeritakse matkaradade korrashoidu ja ehitamisse üle miljoni euro. Sel aastal on kavas investeerida 5 miljonit eurot metsateedesse ja matkaradadesse.  Mullu kasutati matkaradu 1,7 miljonil korral.

Käesoleval aastal saavad valmis Meenikunno matkarada ja uus RMK matkatee haru Aegviidust Perakülla.

Lisaks alustati tänavu mitmete rekonkstruktsiooniprojektidega. Järgmisel aastal saavad uue kuue Marimetsa matkarada Läänemaal, Pühajärve matkarada Valgamaal, Männikjärve raba ja Elistvere õpperajad Jõgevamaal, Oandu loodusmetsarada Lahemaal, Koigi õpperada Saaremaal ning Nigula raba õpperada Pärnumaal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta