Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab 19. oktoobril tervisliku toitumise kampaaniat, mille sõnumiks on ”Söö iga päev vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilja”.

TAI uuring tõdeb, et värskeid köögivilju sööb 20% täiskasvanutest 6-7 päeval nädalas, kolmandik (34%) 1-2 päeval nädalas ja 19% mitte kordagi. Värskete köögiviljade austajate hulgas on rohkem mitte-eestlasi kui eestlasi – vastavalt 30% ja 16%.

”Köögiviljade söömine on olnud viimastel aastatel suhteliselt ühtlane, tõusutrendi ei ole näha,” nenditakse uuringus.

Värskete puuviljade ja marjade söömisega on olukord siiski parem, kuid ka siin jääb tarbimine alla soovitatava. 30,7% täiskasvanutest sööb värskeid puuvilju 6-7 päeval nädalas, 28,6% 3-5 päeval nädalas ja 26,6% 1-2 päeval nädalas. Puuviljade söömine on aasta-aastalt kasvanud ja seda seostatakse üldise sissetulekute kasvuga. Värskeid puu- ja köögivilju söövadki rohkem kõrgema sissetuleku ja kõrgema haridusega inimesed, samuti linnades elavad inimesed.

Hommikusöögiga on natuke paremad lood – ilma söömata lippab hommikuti kodunt välja vaid umbes 24% täiskasvanud elanikkonnast.

Kui veel mõned aastad tagasi peeti ülekaalulisust peamiselt ameeriklaste rahvuslikuks probleemiks, siis tänaseks on saabunud aeg peeglisse vaadata ka eestlastel – ülekaalulisus võtab jõudsalt tuure üles ka Maarjamaal.

Kümne aasta jooksul on ülekaaluliste ja rasvunud (ülekaaluliste rasvaprotsent on 25-30, rasvunutel üle 30) naiste hulk kasvanud 38%-lt 45%-ni ning meeste hulk 43%-lt 56%-ni. Naiste auks peab ütlema, et nemad hoiavad oma elukvaliteeti siiski kõrgemal tasemel kui mehed -meeste ülekaalu probleem suureneb TAI andmetel kiiremas tempos kui naiste oma. Aga ei tohi lasta oma valvsusel uinuda – lisakilod hiilivad ligi vaikselt ja salakavalalt, paarisaja grammi kaupa, mille lisandumist enne tähelegi ei pane, kui lemmikseeliku lukk ühel ilusal hommikul ennast enam kinni tõmmata ei lase.

Mida siis teha?

Ole trendikas ja söö iga päev vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilja!

Selle sügise superstaarid on tomat, porgand, kapsas, ploom ja õun.

Tomatis sisaldub rohkelt lükopeeni ja E-vitamiini. Lükopeenil võib olla ennetav toime teatud vähivormide vastu. E-vitamiin on vajalik viljakuse tagamiseks.

Porgand on üks parimaid β-karoteeni allikaid. Organism toodab sellest A-vitamiini, mis on antioksüdant ja aitab organismil vabaneda vabadest radikaalidest. A-vitamiin on vajalik ka nägemisele.

Kapsa kõige suurem kasu tõuseb antioksüdantidest (peamiselt vitamiin C) ning fütotoitainetest. Ta on ka heaks kiudainete, mangaani, foolhappe, vitamiini B6, kaaliumi ja kaltsiumi allikaks. 100 grammist valge peakapsa mahlast saab umbes sama palju vitamiini C kui suurest apelsinist.

Spargelkapsas on väga hea foolhappe allikas ja ta sisaldab ka rikkalikult kaltsiumi. Foolhape omab suurt rolli loote närvisüsteemi normaalsel arengul, kaltsiumi on vaja, et luud püsiksid tugevad.

Lillkapsas leidub palju glükosinolaate. Glükosinolaadid aitavad maksal puhastada organismi kahjulikest ühenditest.

Lisaks paljudele õuntes leiduvatele vitamiinidele ja mineraalainetele sisaldavad nad ka erinevaid fütotoitaineid, mis toimivad antioksüdantidena. Antioksüdante on vaja kaitsmaks südame tervist ning teatud vähivormide võimalikuks ennetamiseks.

Ploomid on head vitamiini C, kaaliumi, kiudainete, raua ja fütotoitainete allikad. Samuti sisaldavad nad arvestataval määral beetakaroteeni, vitamiine E, B2 ja B6 ning vaske. Vitamiin C aitab kaasa raua imendumisele. Fütotoitainetel on osasid vähivorme ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetav toime.

Tervise Arengu Instituudi toitumiskampaania kestab 8. novembrini.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta