Sügiseses pimeduses ei näinud ma eriti otsida. Rattaga jõudsin pea Väike-Maarjani ja siis Tamsallu välja. Seiklesin veel siin ja seal kuni tee orgu laskus ja mindki sinna kohale viis. Seal oli kiik ja majake ja teisel pool veel üks vana mahajäetud maja.
- Marek Vahula lood
- 19. jaanuar 2018
Pimedas ma muud ei näinudki. Alles hommikune valguskuma tõi valgust ja teadmist minu hinge ja silmadesse. Olin sattunud ööbima kahe ürgoru rajale ehk maastikupiirile. Kui Väike-Maarjast Tamsalu peale ära keerata, siis tee laskub lõpuks orgu, millest vasakule ehk lõunasse jääb Vao ürgorg ja paremale ehk põhja poole Porkuni ürgorg. Nii sündisingi ürgoru lapseks Vao-Porkuni ürgorus. Lapse sünnipäevahommikul hüüdis meie suurim laululind - ronk ja nagu kinnitas, et uus laps siia ürgorgu ja ilma sündinud on.
Aastaid hiljem sündis siia ilma ürgoru matkamarsruut „Tunnid Vao ürgorus” ja kui soovite ise ürgoru lasteks saada, siis minge koos giid-matkajuhiga ise sinna kohale, kus pikk ja sirge tee langema hakkab ja kus üks ürgoru leidja kord siia ilma sündis...
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
