Taastuvenergia on ressurss, mida kasutatakse järjepidevalt (nt päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojusenergia või lainete energia) või mis taastub erinevate ökosüsteemide ainete ringluse käigus (nt biomassi energia – puit, energiavõsa, põhk jms), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks määral, mis ohustaks kohalikke ökosüsteeme. Taastumine eeldab, et ressursse kasutatakse jätkusuutlikult ehk neid ei tarbita rohkemal määral kui juurde tekib. Selliselt on antud ressursse võimalik kasutada aastatuhandeid. Taastuvenergiat on võimalik kasutada elektrienergia tootmiseks, soojusenergia tootmiseks, mootorikütusteks ja võrguga ühendamata piirkondade energiateenusteks. Loe Bioneerist, kuidas on maailmas lood taastuvenergia kasutamisega.

Taastuvenergia maailmas

2014. aasta oli taastuvenergia sektorile kokkuvõttes positiivne. Investeeringute maht taastuvenergia sektorisse võrreldes 2013. aastaga kasvas. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel (loe aruannet "Tracking Clean Energy Progress 2015") domineerisid installeeritud tootmisvõimsuste ning investeeringute osas mitte-OECD liikmesriigid, eesotsas Hiinaga.

Samas mitmetes riikides tehti tagantjärgi ulatuvaid muudatusi toetusskeemide osas, mis vähendas märgatavalt investeerimiskindlust ning investeeringuid uutesse projektidesse. Rahvusvahelise Energiaagentuuri poliitika soovitustes hinnatakse, et pikaajaline ning ettenähtav seadusandlik keskkond on väga olulise tähtsusega, et tagada investeeringud uutesse taastuvenergia projektidesse.

Globaalne taastuvenergia sektor näitas pärast 3-aastast investeeringute langust taas kasvu. Bloombergi andmed näitavad, et 2014. aastal suurenesid investeeringud taastuvenergia sektorisse võrreldes 2013. aastaga 16% võrra, ulatudes 310 miljardi dollarini.

Globaalselt kasvanud investeeringud taastuvenergia tootmisvõimsustesse sammusid käsikäes rekordilise installeeritud tootmisvõimsuse kasvuga. See näitab, et tehnoloogiate hinnad on langemas ning sama investeeritud summa eest on võimalik installeerida suurem kogus tootmisvõimsuseid.

Kasv oli tingitud mitmest trendist, millest tähtsaim oli Hiina investeeringute suurenemine taastuvenergiasse. Globaalselt olid investeeringute kasvu põhjusteks ka rekordilised summad, mis investeeriti meretuuleparkidesse ning elektriautodesse.

Globaalne naftahindade langus 2014. aasta lõpus märgatavat mõju taastuvenergia elektri- ning soojussektori investeeringutele ei avaldanud. Nafta ei konkureeri otseselt taastuvate allikatega, sest nafta osakaal elektri- ning soojussektoris on marginaalne. Naftahinna langus võis mõjutada transpordisektorit ning elektriautode müüki, kuid selle mõju ulatus selgub 2015. aastal.

Graafik 1. Allikas: Bloomberg New Energy Finance / Taastuvenergia aastaraamat 2014

Investeeringute kasvule aitas kaasa ka päikeseenergia sektorisse tehtavate investeeringute jätkuv suurenemine. 2013. aastal investeeriti päikeseenergiasse 127 miljardit dollarit ning 2014. aastal juba 149,6 miljardit dollarit, mis tähendab 25% kasvu võrreldes eelnenud aastaga.

BNEF (Bloomberg New Energy Finance) andmetel on oodata kasvu jätkumist ka 2015. aastal. Deutsche Banki raporti andmetel saavutab päikesest toodetud elektrienergia võrgu pariteedi (ehk odavama hinna võrgust ostetud elektrist) 2017. aastaks enamikes maailma riikides.

Märgilise tähtsusega oli ACWA Power´i investeering 200 MW-sse päikeseelektrijaama Dubais ning fikseeritud hinnaga - 50€/MWh -sõlmitud pikaajaline elektrimüügileping. Analüütikud ennustavad, et sedavõrd madalast hinnast saab lähiajal norm ning varsti odavneb hind veelgi.

2014. aastal oli kõige rohkem taastuvenergiasse investeerinud riigiks Hiina, kes paigutas sektorisse 89,5 miljardit dollarit (32% rohkem eelnenud aastast). Teisel kohal oli USA 51,8 miljardiga. Neile järgnesid Jaapan ja Kanada. Euroopa Liidu liikmesriigid kokku investeerisid 66 miljardit eurot, mida on 1% võrra rohkem kui 2013. aastal.

Arengumaad on samuti oma investeeringuid taastuvenergia sektorisse suurendanud. Näiteks India suurendas 2014. aastal investeeringuid taastuvenergiasse 14%, investeerides 7,9 miljardit dollarit. Lõuna-Aafrika suurendas investeeringuid 5% võrra. Brasiilia investeeris 2014. aastal taastuvenergiasse 7,9 miljonit dollarit, suurendades seega investeeringuid koguni 88% võrreldes eelneva aastaga.

Taastuvenergia Euroopa Liidus

Euroopa Liit on olnud pikka aega maailmas taastuvenergia arendamise juhtpositsioonil. Praegu aga on Euroopa Liit oma juhtpositsiooni kaotamas, sest Hiina ja Ameerika Ühendriigid on taastuvenergiasse viimastel aastatel investeerinud järjest rohkem vahendeid võrreldes Euroopa Liiduga. Investeeringute tegemisel on üheks võtmeküsimuseks stabiilne regulatiivne keskkond, mis liikmesriikides ja ka Euroopa Liidus tervikuna on viimastel aastatel olnud problemaatiline.

Põhiliseks probleemiks on olnud riiklike poliitikate muutustest tingitud ebakindlus investeerimiskeskkonnas, mis on toonud kaasa tagasilöögid ka investeeringutes taastuvenergiasse.

Siiski, hoolimata investeeringute vähenemisest moodustasid taastuvenergial põhinevad elektrijaamad juba seitsmendat aastat järjest EL-i uutest tootmisvõimsustest enamiku. 2013. aastal põhinesid koguni 79,1% (21,3 GW) uutest võimsustest taastuvenergial. Alates aastast 2000 on kõikidest uutest elektrijaamadest taastuvenergial põhinevad võimsused moodustanud 56,2%. EL elektritootmine liigub järjepidevalt ära naftalt ja kivisöelt, nendel põhinevaid elektrijaamu jääb elektritootmises järjest vähemaks.

Euroopa Liit avaldas 2014. aasta keskel uued riigiabisuunised, mis sätestavad kuni aastani 2020 selle, millistel alustel võib taastuvenergia projekte toetada. Uutest suunistest lähtuvalt võivad liikmesriigid taastuvenergia elektritootmisvõimsuste rajamist toetada, korraldades vähempakkumisi vajaminevate taastuvenergia koguste täitmiseks.

Graafik 2. Allikas: Eurostat / Taastuvenergia aastaraamat 2014

Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks selle, et alates 2017. aastast osalevad kõik uute tootmisvõimsuste arendajad toetuse saamiseks vähempakkumistel. Eranditeks on ainult väikesed tootmisvõimsused ja näidisprojektid.

2014. aasta lõpus leppisid ELi liidrid kokku kliima- ja energiapoliitika eesmärkides aastaks 2030. Nende kohaselt peab 2030. aastaks taastuvenergia osakaal ELis olema 27%. Samas riikidele eraldi kohustuslikke eesmärke ei seatud.

Euroopa Liidu peamine eesmärk on tervikuna vähendada oma CO2 emissioone 40% võrreldes 1990. aastaga. Samuti on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks saavutada 2030. aastaks 27% energiasääst võrreldes energiatarbimise baasstsenaariumitega ning reformida EL heitmekaubanduse korraldamist. Euroopa Liidu jaoks on oluline garanteerida püsivam CO2 hind, et motiveerida investeeringuid madala CO2 sisaldusega tehnoloogiatesse.

2014. aastal jätkus Euroopa Liidu 2020. aastaks seatud eesmärkide täitmine. EL taastuvenergia statistikast selgub, et 2013. aastal moodustas taastuvenergia ELis 15% lõpptarbimisest.

Eurostati 2013. aasta andmetel on kolm EL-i liikmesriiki juba täitnud oma taastuvenergia valdkonnas püstitatud eesmärgi. Nendeks riikideks on Eesti, Bulgaaria ja Rootsi. Väga lähedal eesmärgi täitmisele on Leedu, Rumeenia ning Itaalia, jäädes endale seatud eesmärkidest vähem kui 0,5% kaugusele.

Eesti on oma taastuvenergia eesmärgi täitnud peamiselt soojusmajanduse tõttu tänu biokütuste odavamale hinnale fossiilsete kütuste ees. Samas on soojusmajanduses potentsiaali veelgi enam taastuvaid kütuseid kasutada. Elektri- ja transpordisektori taastuvenergia alameesmärgid on endiselt Eestil täitmata.

Graafik 3. Allikas: Eurostat / Taastuvenergia aastaraamat 2014

Elektrisektoris toodeti ELis 2013. aastal 3101 TWh elektrit. Esmakordselt ajaloos toodeti taastuvatest allikatest rohkem elektrit kui tuumaenergiast. 2013. aastal toodeti taastuvatest energiaallikatest 854 TWh (27,5%), 831 TWh (26,7%) toodeti tuumaenergiast ning 1415 TWh (45,6%) toodeti fossiilsetest kütustest.

Kõige enam on viimase kümnendi jooksul kasvanud taastuvatest allikatest toodetud (v.a. hüdroenergia) elektri osakaal. Fossiilsete kütuste osakaal kasvas kuni 2007. aastani. Sellest alates on fossiilkütuste toodang vähenenud 393 TWh võrra, mis näitab selgelt taastuvate allikate mõju ELi elektritootmisele.

2014. aasta lõpus oli kõige olulisem taastuvenergia allikas Euroopa Liidus hüdroenergia, mis moodustas 13% kogu toodetud elektrist. Hüdroenergiale järgnes tuuleenergia, millest toodeti 7,8% elektrit. Biokütustest toodetud elekter moodustas 3,4% ja päikeseenergiast 3%. Kokkuvõttes toodetakse fossiilsetest allikatest endiselt kõige rohkem elektrienergiat - 42,2% 2014. aastal, mis tähendab, et fossiilsete kütuste osakaal langes 2013. aastaga võrreldes 3,4%.

Suurimad taastuvatest allikatest elektritootjad Euroopa Liidus olid 2014. aastal ootuspäraselt suurriigid Saksamaa (17,8%), Hispaania (13,2 %) ja Itaalia (12,6%). Austria toodab taastuvatest allikatest rohkem elektrit kui mitmeid kordi suurem Suurbritannia. Taani, kes on tuuleenergiat arendanud aastakümneid, on ELis suuruselt 12. taastuvatest
allikatest elektritootja. Taani toodab rohelist elektrit samas suurusjärgus ühe ELi suurima liikmesriigi Poolaga. Eesti tootis 2014. aastal Statistikaameti andmetel 1482GWh taastuvatest allikatest elektrit. Eestis toodetud taastuvelektri osakaal Euroopa Liidus on 0,17%.

Graafik 4. Allikas: Entso-E / Taastuvenergia aastaraamat 2014

Graafik 5. Allikas: Entso-E / Taastuvenergia aastaraamat 2014

Graafik 6. Allikas: Eurostat / Taastuvenergia aastaraamat 2014

Taastuvenergia võimsuste kasv on ületamas märgilisi teetähiseid. 2013. aasta seisuga on installeeritud 378 GW elektritootmisvõimsuseid, jäädes veel alla fossiilsetel allikatel põhinevatele võimsustele (447 GW). Seniste trendide jätkudes on 2017. aastal taastuvenergia võimsuseid rohkem kui fossiilsetel kütustel põhinevaid elektrijaamu. Graafikult 6 on näha tuuleenergia võimsuste kasvu alates 2001. aastast ning päikeseenergia võimsuste kasvu alates 2009. aastast.

Taastuvenergia võimsuste kasv tähendab tarbijale odavamat elektrihinda. Euroopa Komisjoni poolt tehtud mõjuhinnangu andmetel on viimasel viiel aastal tänu taastuvenergiale elektrienergia börsihinnad vähenenud EL liikmesriikides 35-45%. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et mida enam taastuvatel allikatel töötavaid elektrijaamu lisandub, seda soodsamad elektrienergia börsihinnad on tarbijatele.

Komisjoni hinnangul on tarbija võit odavamast elektrienergia börsihinnast enamasti suurem kui makstav taastuvenergia tasu. Nordpool Spoti elektrituru hinnapiirkonnas, kuhu kuulub ka Eesti, on taastuvenergia võimsuste lisandumisel elektrienergia hind langenud. Elektrienergia hind turul on võrreldav tootmise muutuvkuludega ning taastuvenergial baseeruvate tootmisvõimsuste lisandumine viib elektri hinna languseni.

Kokkuvõttes kasutati "Taastuvenergia aastaraamat 2014" materjale.

KÜSIME SPETSIALISTILT!

Missugune on hetkel Euroopa Liidu positsioon taastuvenergia sektoris?

Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja juht: “Euroopa Liit on oma juhtpositsiooni kaotamas. Hiina ja Ameerika Ühendriigid on taastuvenergiasse viimastel aastatel investeeringuid kasvatanud. Kui Hiina investeeringud taastuvenergiasse kasvasid eelmisel aastal 33 protsenti ja ületasid 80 miljardi USA dollari piiri, siis Euroopa Liidu koguinvesteeringud püsisid aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel ehk olid 57,5 miljardit dollarit.

Seda ütlevad ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmed, et 2014. aastal installeeritud taastuvenergia tootmisvõimsuste ja investeeringute osas domineerisid mitte-OECD liikmesriigid, eesotsas Hiinaga.

Investeeringute tegemisel on üheks võtmeküsimuseks stabiilne regulatiivne keskkond, mis liikmesriikides ja ka Euroopa Liidus tervikuna on viimastel aastatel olnud problemaatiline. Põhiliseks probleemiks ongi olnud riiklike poliitikate muutustest tingitud ebakindlus investeerimiskeskkonnas. See on toonud kaasa tagasilöögid investeeringutes taastuvenergiasse. Siiski, hoolimata investeeringute vähenemisest moodustasid taastuvenergial põhinevad elektrijaamad juba seitsmendat aastat järjest Euroopa Liidu uutest tootmisvõimsustest enamiku, ehk 79,1 protsenti.

Investeeringud otseselt ei liigu Euroopas välja, sest näiteks Hiinas on investoriks valitsus. Küll aga on kohalikud investorid ebasoodsa investeerimiskliima tõttu äraootaval positsioonil.“

2014. aastal avaldas Euroopa Liit uued riigiabi suunised, mis sätestavad, millistel alustel võib taastuvenergia projekte toetada. Mis muutub seoses uute suunistega?

Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja juht: “Euroopa Liidu uued riigiabi suunised sätestavad kuni aastani 2020 selle, millistel alustel võib taastuvenergia projekte toetada. Uutest suunistest lähtuvalt võivad liikmesriigid taastuvenergia elektritootmisvõimsuste rajamist toetada, korraldades vähempakkumisi vajaminevate taastuvenergia koguste täitmiseks.

Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks selle, et alates 2017. aastast osalevad kõik uute tootmisvõimsuste arendajad toetuse saamiseks vähempakkumistel. Eranditeks on ainult väikesed tootmisvõimsused ja näidisprojektid.

Ka Euroopa Komisjoni poolt 2014 a. oktoobris heaks kiidetud Eesti taastuvenergia toetusskeemi riigiabiluba näeb tulevikus ette vähempakkumiste korraldamist. Läbimõeldult korraldatud vähempakkumised on tõhusaks viisiks, kuidas sektorit toetada. Aga selle rakendamisel on oluline, et ei unustataks energiatootmise mitmekesistamise vajadust ja et väiketootjaid ja innovatiivseid lahendusi kõrvale ei jäetaks.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta