Taastuvenergiast enamuse, 69% moodustas jäätmetest, biomassist ning biogaasist elektrienergia tootmine, 28% tuuleenergiast ning 3% hüdroenergiast elektri tootmine.

Taastuvenergia toetuse taotlusi esitati käesoleva aasta esimeses kvartalis ligi 19 miljoni euro eest, mis on ligi poole võrra enam kui 2011. aastal, kui sama summa oli 12,1 miljonit eurot.

Väljamakstud toetused suurenesid enam biomassist ja biogaasist toodetud elektrienergiale, kusjuures Narva Elektrijaamade AS-ile makstav summa suurenes esimeses kvartalis üle 4,2 korra. Võrreldes eelmise aastaga on aga vähenenud elektrijaamade taotlused tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergiale.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et toetust saava taastuvenergia osakaal on jätkuvalt jõudsalt kasvamas ja vajadus toetuste ülevaatamiseks üha selgem. „Toetuste väljamaksed on kasvanud eelkõige biomassist toodetud taastuvelektri toel. Väljamakstud summad on oluliselt suuremad võrreldes tootjate enda prognooside alusel kokku pandud 2012. aasta taastuvenergia tariifi (0,97 eurosenti/kWh) aluseks olevate biomassi kasutamise mahtudega esimeses kvartalis. Juhul, kui ei kiideta heaks elektrituruseaduse muudatusega planeeritud ülempiiri biomassi kasutamisel saadava toetuse osas ja biomassi kasutamine jätkub samas mahus, tuleb sellel aastal tariifiga võrreldes enam väljamakstud summa lisada järgmise aasta taastuvenergia tariifi hulka. See ei pruugi aga tähendada taastuvenergia tariifi kasvu tarbijale, sest vastavalt seadusele lõpeb käesoleva aasta lõpus taastuvenergia toetuse maksmine tootmisseadmetele, millega alustati tootmist enne 2002. aastat, sealhulgas ka Balti Elektrijaama 11. plokile,“ kommenteeris Veskimägi.

Taastuvenergiat toetati kokku 348 GWh elektrienergia ulatuses, 2011. aasta esimeses kvartalis oli sama number 225 GWh.

Tõhusa koostootmise toetuse taotlusi esitati võrreldes 2011. aastaga 25% vähem ehk 1,5 miljoni euro eest. Koguste vähenemise põhjusena võib ära tuua nii vähenenud toomismahu kui ka tootjate kütusevaliku – enam on hakatud koostootmisel kasutama biomassi, millest toodetud elektrienergiale makstav toetusemäär on tunduvalt kõrgem kui tõhusa koostootmise režiimis teistest kütuste baasil toodetud elektrienergia toetus.

Võrreldes 2011. aasta esimese kvartaliga kasvas toetatav hüdroenergiast elektri tootmine 7,5 GWh-lt pea 10 GWh-ni. Tuuleenergiast elektrienergia toodang, millele maksti toetust, kahanes möödunud aasta sama ajaga võrreldes 74 GWh-lt 70 GWh-ni.

Täpsemalt on võimalik väljamakstud toetussummadega tutvuda ettevõtete kaupa Eleringi veebilehel: elering.ee/valjamaksud-toetused/