Valitsus eilne otsus jätkata Elektrituruseaduse menetlusega tähendab taastuvenergia sektori jätkusuutliku arendamise asemel riigiettevõtte Eesti Energia ärihuvide esikohale seadmist tarbijate ja puidutööstussektori arvel. Elektrituruseaduse eelnõu ei anna vajalikku hoogu uutele investeeringutele energiamajanduses.

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti sõnul maksavad põlevkivielektrijaamades puidu kasutamise toetamise kinni tarbijad läbi soojuse hinna kasvu. Aastatel 2010-2012 kui Narva jaamad puitu põletasid tõusis Kirde Eestis hakkepuidu ja küttepuu hind 40 protsenti ja  üle Eesti 15 protsenti. „Et puidu masspõletust kavandatakse varasemaga võrreldes kümme korda suuremas mahus, saavad ka mõjud oleme ennenägematult suured,“ lisas Tammist

Tammisti sõnul ei ole maailmas kuskil sedavõrd suurt puidutarbijat nagu Eesti Energia peale Valitsuse kava jõustumist. Isegi suurimad tselluloositehased ei tarbi ühes kohas sellises mahus puitu. Puidu masspõletamisel Narvas on mõju terve regiooni puiduturule ja energiaturule. Narva elektrijaamades kavatsetakse aastas põletada 5 miljonit tihumeetrit puitu. Sellega ületatakse ka kehtivas metsanduse arengukavas seatud säästliku metsamajandamise 15 miljonit tihumeetrine piir.

Valitsuses arutlusel olevas eelnõus ei sisalda lahendusi, mis tõmbaks käima taastuvenergia sektori arendamise ja tarbija- ning keskkonnasõbraliku energiapoliitika. Eelnõu on jätkuvalt diskrimineeriv tuulenergia tootjate suhtes.

Tammisti sõnul on vale, et taastuvenergia toetusest tuleb kinni maksta Auvere põlevkivielektrijaama rajamine. Kui veel aasta eest kinnitas majandusministeerium, et Auvere põlevkivijaamal pole õigust toetust saada, siis nüüd on tehtud kannapööre. Puidu masspõletamine tähendaks puidu ebaefektiivset kasutamist, millega koormataks tarbijaid, ettevõtlust ja keskkonda.  See ei ole taastuvenergia tootmine, sest pooles ulatuses on siiski vaja Auvere jaamas põletada põlevkivi.

Taastuvenergia toetuste eesmärk on soodustada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist, mis jätkaksid tööd ka toetamise lõppedes. See tingimus ei ole täidetud ei Narva elektrijaamade ega ka Auvere elektrijaama puhul. Põlevkivijaamades puidu masspõletamine on seega ühiskonnale üheks kallimaks võimaluseks taastuvenergia tootmiseks, sest ühiskond ei saa vastu uusi elektrijaamu ning maksab ebaratsionaalsele tegevusele läbi kallima toasooja hinna peale. Riik peaks puidu masspõletamise asemel panustama uutele koostootmisvõimsustele, mis lisavad regionaalset elektrienergia varustuskindlust. Seeläbi saaks kasutusele võtta kohalikku hakkepuitu ja luua uusi töökohti.

Koja esindaja lisas, et Pariisi kliimaleppe valguses on kogu maailma energiapoliitika tulevik suunatud taastuvenergiale, millegipärast ujub aga  Eesti vastuvoolu. Eesti peaks kliimakokkuleppe alusel oma varasemaid eesmärke korrigeerima, sest võimalusi arenguks on ja taastuvenergia ettevõtted suudaks rohkem panustada.

„See, et Eestis ei valminud 2015. aastal ühtegi uut elektrijaama on selge märk seisakust. Riigil puudub kindel plaan sektori arendamiseks ja ettevõtjatel kindlus investeerida. Meil on vaja uut puhta energia plaani, mille aluseks on elektrituruseadus, mis soosib tulevikutehnoloogiate kasutuselevõttu ja taastuvenergia sektori elujõulisust. Koos kohaliku taastuvenergia tootmisega annaks uus lähenemine võimaluse ka vast-tärganud kodumaise taastuvenergia tehnoloogiaarenduse käivitamisele,“ lisas ta.