Eile sai Valitsuse heakskiidu pikka aega menetletud Elektrituruseaduse eelnõu, millega muudetakse taastuvenergia toetusskeemi. Allpool mõned olulisemad muudatused ja ka Eesti Taastuvenergia koja kriitika eelnõule.

1. Olemasolevad tootjad saavad toetusperioodi lõpuni eelnõu koostamise ajal kehtinud toetusmäärade alusel toetust edasi (tõhus koostootmise toetus 32 €/MWh, taastuvast allikast toodetud elektrienergia toetus 53,7 €/MWh)

2.  Olemasolevateks tootjateks loetakse eelnõus selliseid tootja, kes seisuga 01.01.2018 on tootnud elektrienergiat või toodetud elektrienergia edastatakse liinivaldajaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt otseliini või võrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingu või võrguühenduse kasutamise kokkuleppe alusel võrku. Tuulest elektrienergia tootjate ja alla 15 kW tootmisseadme puhul asjakohane kuupäev on 01.01.2020. Neile rakendatakse eelnõu koostamise ajal kehtinud toetusmäärasid toetusperioodi lõpuni s.o. 12 aastat.

3. Eelnõuga kehtestatakse uutele tootjatele vähempakkumise kord, mis rakendub seaduse jõustumisel. Vähempakkumise eesmärgiks on tagada, et riik täidab kehtiva taastuvenergia tegevuskavaga aastaks 2020  võetud eesmärgi toota taastuvatest allikatest 17,6% tarbitavast elektrienergiast (2015.a tase oli 16,7% ). Eesmärgist puudujääva osa täitmiseks korraldab majandus- ja taristuminister vähempakkumise. Vähempakkumise tulemusena saadud toetus finantseeritakse taastuvenergia tasudest. Toetusi makstakse 12 aastat.

Uued tuulest elektrienergia tootjad, kes võidavad vähempakkumise, saavad toetust olenemata 600 GWh piiri täitumisest. Vähempakkumisel saavad osaleda vaid uued tootmisseadmed. Sätestatud on vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär, mis on 53,7 €/MWh ning seejuures ei või väljamakstav toetus olla koos toetuse väljamaksmisele eelnenud kalendrikuu elektribörsi Eesti hinnapiirkonna aritmeetiline keskmine hinnaga rohkem kui 93 €/MWh. Vähempakkumiste määruse eelnõu pole veel välja töötatud.

4. § 59¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, mis sätestab täiendavaks toetuse saamise tingimuseks asjaolu, et andmed kasutatud kütuste koguse, kütuste kütteväärtuse määramise ning koostootmise protsessis toodetud soojuse koguse kohta on seaduse § 59³ kohaselt kontrollitud. Eelnõuga lisatav § 59³ sätestab tingimused elektrienergia tootmiseks kasutatava kütuse kontrollimiseks.

5. Eelnõu § 59⁵ sätestab statistikakaubanduse korra. Eesti saab müüa ainult seda taastuvenergia statistikat, mis on Eestil enda 25% eesmärki ületav. Selleks korraldab Vabariigi Valitsuse volitusel majandus- ja taristuminister vähempakkumise täiendava taastuvenergia tootmiseks. Vähempakkumisel võivad osaleda kõik tootjad, kes taastuvenergia statistikasse täiendavalt panustada suudavad. Seega ei saa vähempakkumisel osaleda tootjad, kes juba taastuvenergiat toodavad ning seega täiendavat panust statistikasse ei anna.

MKM-i on kohustatud esitama enne statistilise ülekande lepingu sõlmimist Vabariigi Valitsusele Eesti puiduturu mõjuanalüüsi, kui vähempakkumise võitjaks on osutunud puitu kasutav tootmisseade või katlamaja. Mõjuanalüüsist peab selguma, milline on täiendava puidukoguse hankimise mõju Eesti puiduturule ning mis võib sellise nõudluse muutusega puidusektoris muutuda.

6. § 92⁴ käsitleb taastuvenergia direktiivi artiklis 6 kirjeldatud statistikakaubandust, § 92⁵ käsitleb koostööprojekte teiste liikmesriikidega. Selle koostöömehhanismi peamiseks erisuseks on võimalus ühe liikmesriigi finantseeringud siduda konkreetsete taastuvenergia tootmisseadmetega teises liikmesriigis.

7. § 108 muudetud lõike 1 uus sõnastus sätestab fikseeritud ajaperioodi toetuse maksmiseks, milleks on 12 aastat võrgueeskirja nõuetele vastava tootmisseadmega tootmise alustamisest. Muudatusega loobutakse segadust tekitavast väljendist „võib maksta“ ning selle asemel sätestatakse selgesõnaliselt, et toetust „makstakse 12 aasta jooksul“.

8.  § 108 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt vana tootmisseadme asemele samasse tootmiskohta paigaldatud uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust ei maksta, kui asendatava tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest on käesoleva seaduse kohaselt toetust juba 12 aastat makstud. Samas, kui esialgne tootmisseade on avarii tõttu vaja välja vahetatud ning tootmisseade ei ole veel kokku 12 aastat toetust saanud, võib uus tootmisseade saada toetust seni, kuni esialgse tootmisseadme nõuetekohasest tootmisest on möödunud 12 aastat.

Kui uus tootmisseade on vanast tootmisseadmest võimsam, makstakse toetust ainult esialgse tootmisseadme võimsust ületava võimsuse osas. Kui olemasoleva tootmisseadme juurde (ühte liitumispunkti) rajatakse täiendav tootmisseade, võib uue tootmisseadme eest samuti toetust 12 aasta jooksul saada.

9. Seadusele lisatakse § 108¹, mis sätestab tingimused erinevate toetusmeetmete kombineerimisele. Paragrahv võimaldab ühe liitumispunktiga ühendatud mitme tootmisseadme puhul tootjal valida, millise toetuse (siseriiklik toetusskeemi, statistilise ülekande skeemi või koostööprojekti kaudu) iga tema elektritootmise elektripaigaldis võib saada. 

10.   Pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid ja eesmärkide saavutamise põhimõtete muudatused kinnitab Riigikogu hiljemalt 2019. aasta 31. detsembriks oma otsusega. Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule kinnitamiseks nimetatud eesmärgid ja eesmärkide saavutamise põhimõtete muudatused vähemalt kolm kuud enne nende eeldatavat kinnitamist. 

Eelnõus on ka palju teisi olulisi muutusi, eelnõu koos seletuskirjaga on manuses. Tõele au andes arvestati paljude ETEK poolt esitatud tehniliste ettepanekutega, ent samas on ka olulist kriitikat eelnõule.

Taastuvenergia koja kriitika eelnõule:

a) Elektrituruseaduse eelnõu ei sisalda pikaajalisi lahendusi. Euroopa Liidu ees aastaks 2020 võetud kohustuste täitmiseks pole Eestil vaja enam oluliselt pingutada, seaduseelnõu peaks pakkuma lahendusi juba 2030 aasta perspektiivis, ent need otsused on eelnõuga edasi lükatud. Energeetikas tuleb teha otsuseid 5 aastat ette, ehk 2020-pärastiseks perioodiks oleks vaja otsuseid langetada täna.

b) Hoolimata laiapõhjalisest kriitikast kavandab riik jätkuvalt põlevkivijaamades statistikakaubanduse raames piiranguteta puidu põletamist. Riik peaks puidu masspõletamise asemel panustama uutele tootmisvõimsustele, mis lisavad regionaalset elektrienergia varustuskindlust. Ka vajavad näiteks uued koostootmisjaamad ja katlamajad vähem toetust kui seda kavandatakse Narva jaamadele, lisaks alandatakse uute koostootmisjaamade ja biomassi katlamajade kasutusele võtmisega elanike küttearveid, võetakse kasutusele kohalikku hakkepuitu ja luua uusi töökohti. Ka tuleb märkida, et Auvere elektrijaam on juba 18 miljoni CO2 ühiku eest (sadakond miljonit eurot) toetust saanud. Samuti on tarbijad juba varasemalt läbi elektritariifi maksnud kinni investeeringud vanadesse Balti ja Eesti elektrijaamadesse.

c) Oleme seisukohal, et tänane taastuvenergia toetuse skeem tuleks aastani 2020 säilitada kõigile alla 200kW tootmisvõimsusega mikro- ja pisitootjaile. Teoreetiliselt on mikro- ja pisitootjail võimalus peale seadusemuudatuse rakendumist küll osaleda riigil puudujääva taastuvenergia koguse vähempakkumisel, kuid ei ole realistlik, et kodumajapidamised ja VKE-d hakkavad toetuse nimel konkureerima suurte tuuleparkide operaatorite, suurte koostootmisjaamde ja teiste taastuvenergia suurtootmise tehnoloogiatega.

Seetõttu võib sektor jääda kiratsema. Euroopa Liit on vastu võtnud väga ambitsioonikad liginullenergiahoonete energiatõhuses nõuded, mis tähendab suurele osale uutest hoonetest vajaduse paigaldada elektritootmise PV-paneelid. Lisaks hoonete energiatõhususele on lokaalne elektri mikro- ja pisitootmine oluline ka paljude VKE-de, eriti maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks.

d) Pariisi kliimaleppe valguses on kogu maailma energiapoliitika tulevik suunatud taastuvenergiale. Võimalusi arenguks on ja taastuvenergia ettevõtted suudaks rohkem panustada. Vajame uut nägemust energiamajandusest, puhta energia plaani, mille aluseks on elektrituruseadus, mis soosib tulevikutehnoloogiate kasutuselevõttu ja taastuvenergia sektori elujõulisust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta