Maapoisist merepoisiks hakanuna jõudsin enda kaheksateistkümnendas elusuves koduselt mägiselt Neeruti maastikult teistmoodi koduste lahtedega maa mere äärde välja.

Tollall nähtud müstiline must lind oli kormoran. Selle kohtumisega meie esmatutvus algas ja mõneks aastaks lõppeski kui Setumaale elu eest varju pugesin. Kolm ja pool aastat hiljem meresõbraks hakanuna, leidsin taas  kodused lahed ja nähtud müstilised linnud olid kormoranid.

Neli aastat hiljem linnameheks hakanud, kadusid lahed ja kormoranid minu silmapiirilt. Alles kaks aastat hiljem olin jälle põhjaranniku lahtedel külas. Nähtud kormoranide salgad kinnitasid, et nende arv kogu aeg tõusnud on. Vahel tasub nii elu kui mere eest peitu pugeda, et uuteks üllatusteks valmis olla.

Ja sedasi, üllatusterohkelt minu ja mere saatus kujuneski, kui musti müstilisi linde silmas pidada.

Lahemaa 1995-2003.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Jaga: