Sirkel ja tema kaks poega Sass ja Hannes olid mulle väikeseteks suvekaaslasteks. See suur Eesti põhjarannikuga lõppev maatükk Lahemaa tundus mulle väikesena. Seda nende kodus tundusid, seda Võsul Metsa tänavas.
- Marek Vahula lood
- 27. märts 2018
Ometi oli mul au nendega koos suuremaks kasvada ja sellele aitas kaasa üks paadiretk Uhtju saartele.
See suve keskpaiga reis viis meid Eesti kõige põhjapoolsemale saarele. Poiste tööks ja rõõmuks sai surnud hõbejakajate kokkutassimine.
Kui hunnik sai pea meetri kõrguseks, sai poistel töö otsa, Sest kõik laibad kokku kogutud olid.
Vastust poiste küsimustele ornitoloog Marek anda ei osanud. Et miks kajakad niimoodi saarel surevad.
Poiste küsivad silmapaarid saatsid mind suve lõpuni. Ja ka pärisornitoloogid sügisel ei osanud midagi tarka öelda. Siiski läksin ma ka edaspidi nende juurde ja kajakahunniku suvine lugu oli meile õhtutäiteks ja hommikuärkamiseks.
Poiste mängud on ju alati igasugused. Kajakahunniku kokkutassimine oli mullegi uus ja huvitav ning lõpuks leidsin minagi ühe laiba, kes kuhjatipuks sai pandud.
Uhtjutel, heinakuu, 1994.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
