Ükskord ennast elus rotina tunda oli huvitav elamus. Ma istusin töölaua taha esimest korda sellel sügisel ja ei tundnudki seal alguse ehk kevade tunnet.
- Marek Vahula lood
- 8. märts 2018
Mind vaadati ja uudistati, nagu oleksingi ma roti moodi. See mulle isegi meeldis ja ajas koguni naerma.
Üks kontorirott olin ma siiski lühikest aega. Need täpselt viie aasta pikkused harvad istumised Viitnal, Lahemaa kontoris tõid mulle vabaduse mõtted pähe. Vabaduse poole asusingi teele juba esimesest kontoripäevast alates.
Viie aastakäiguga kogunes mul kontoripäevi saja ringis. Ja nii, kuidas ma vabanesin päev-päeva ja eesmärk eesmärgi kaupa, nii sündis ühest rotist üks vaba lind, kes siis päevapealt viienda kontoriaasta lõpuks vabana ära lendas ehk vabaks meheks hakkas.
Viieaastane rotielu jättis teatud jäljed mulle hinge. Vast eelkõige ühe suure tõdemuse, et rott ei ole vaba lind ja rotiks ma kauaks jääda ei soovi. Esimesel septembril 2015 aastal täitus täpselt kakskümmend aastat vaba mehe ametiga alustamisest.
Ja selle alguse põhjus ongi meile nüüd teada, see oli see kontorirott ja teadur, kes kõik Lahemaa nurgad läbi otsis, sealt palju leidis ja teada sai ning siis nagu lind lendama hakkas. Inimene kui mõne looma vari teeb vahel kummalisi asju.
Ja kõikidele tollastele tuttavatele kummaline tundunud rotinahk saigi lõpuks heidetud, sest vabadusest ma juba enne seda töökat aega lugu pidama hakkasin. Et vabadus inimest ära rikub, seda ikka elus juhtub ja nii läks ka minuga.
Viieaastane rotipõli siiski oli viljakas aeg: Lahemaa linnuatlas, Ebapärlikarbi bakatöö, Lahemaa linnuvoldik ja veel palju töötähiseid ehk märke maas.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
