Vanaema suus ei olnud vaid mõisajutustused. Seal oli jutte vanast pargist. Üks neist rääkis sellest, et kaks vana tiiki pidada betoonpõhjaga olema.
- Marek Vahula lood
- 28. mai 2019
Nii olevat viimane siinne mõisaparun soovinud ja nii olevatki sündinud. Kodus oli mul viskeoda kolikambris.
Sellega läksin vanaema jutu tõepõhja järele proovima. Tiigikaldal kummardusin ja oda läks pehmesse põhjamuudasse ja siis läks ja läks edasi, kuni käsivars küünarnukini vees juba oli. Ja siis oda enam ei läinud, sest kõva betoonpõhi tuligi vastu, nii kahe meetri sügavusel, millest poolteist meetrit oli lendmuda. See, mis pika aja jooksul sinna settinud.
Rõõmus iseenda nutikuse ja vanaema jutu üle, läksin teinekordki talle mõisatuppa külla, et mõisa ja pargi tarkustele lisa saada. See oli üks minu poisiproov, mis mind rohkem mehe moodi tegi, sest olin lõpuks see mehepoeg, kes siis kindlaks tegi, et tiigil ongi betoonpõhi all. Ja sellest tähtsast päevast alates mind rohkem meheks pidama hakatigi.
Neeruti, 1984.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
