Mulle on alati meeldinud mõte, et riik ei ole mitte pelgalt koht elamiseks, vaid see on suur süsteem, mis otsib tasakaalu kodanike heaolu, elukeskkonna säilimise ja majandusliku jätkusuutlikkuse vahel. Riik on midagi enamat, kui masinavärk, kus ühel on õigused ja teisel kohustused. 

Riiki ja kodanikku ei saa lahutada, sest esimest ilma teiseta ei ole. Ja kodanikud saavad alati anda ühel või teisel moel oma panuse riigi paremaks toimimiseks. Võimalusi on palju!

On väga hea, kui kodanik toetab oma riigi arengut makse makstes, hääletamas käies ja seadusekuulekalt käitudes, ent paljud inimesed tahaksid teha ära veelgi enam. Just need keskmisest suurema panustamissooviga inimesed teevad tänuväärset tööd mittetulundusühingutes ja vabatahtlike ridades.

Vabatahtlik tasustamata töö on Eestis viimastel aastatel muutunud populaarsemaks. Põhjused, miks inimesed vabatahtlikku tööd tegema lähevad, on erinevad. Kes tahab kogemust, kes otsib eneseteostust, kes näeb võimalust uuteks tutvusteks ja kes soovib kasulik olla. Mõned vabatahtliku töö boonused on sellised, mida inimene ei saagi ette teada, sest need jõuavad vabatahtlikuni alles töö käigus.

Vabatahtlikud on justkui ühiskonna vitamiinid. Näiteks Teise Maailmasõja ajal töötas suur osa Suurbritannia linnades elavaid naisi ühel või teisel viisil mingi aja vabatahtlikena. Nad tegid seda, sest neil oli usk oma riigi paremasse tulevikku ja nad nägid oma isikliku panuse olulisust. Need on motiveerivad põhjused.

Kui ka sina näed mõnda probleemi, millele sa tead lahendust, siis jaga seda lahendust! Räägi oma mõtetest või asu tegutsema. Miks mitte vabatahtlikuna tegutsema?


Artikkel on pärit Terve Elu kalendrist 2012.