Palmse pargi taga suurte mastimändide vahel võiks peatuda aeg. Vahel ta seda teebki. Niisama ei seisatu ei aeg ega ükski inimene ka mitte.
- Marek Vahula lood
- 5. august 2017
Ka ühe kauni pargi taguses metsas mitte. Vahel viisin sinna inimrühmi, et koos seisatuda ja peatunud hetkes rääkida ühest saladusest, mis kõiki sajandite taha ja mereranda viib.
Põhjaranniku laevaehitajad ja eriti Käsmu mehed käisid nimelt just siit purjelaevade mastipuid endale saagimas. Mereäärsed puud polnud need, mis kaptenite pilku oleks püüdnud, sest need tuule käes keerdunud on ja nii jõudsidki tollased laevaehitajad sisemaa metsadesse saama peale.
Palmse mõisahärra oligi see, kes neile lahkesti sirgeid mastimände müüs. Peatunud hetkes sajandeid hiljem saavadki pargikülalised teada, kus laevaehituseks mände saagimas käidi. Tänulikud kuulajad tänavad mind tähtsa hetke eest ja vaikuses teada saadud tarkus ei kao suurde inimmelusse, vaid jääb koos giidiga üheks päeva naelaks.
Palmse 1996-2003.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
