Haigrupoisiks sündisin kahe mehe Toomas Talve ja Aavo Mummi kõrval kord Vandu haigrukoloonias kõndides. See poiss ronis nagu mehedki üles haigrupesade juurde ja rõngastas seal oma esimesed haigrulapsed.

See oli esimene üllatus endalegi, et ma kohe rõngastajaks olin sündinud. Haigrud lendasid sügisel ära ja sellega ei olnud üllatused lõppenud. Postimees tõi peagi esimese kirja kus teade, et Vandu hallhaigur Põhja-Aafriakst Marokost tabati.

Ja järgmine kiri tõi teate, et Hispaaniastki kodukoloonia haigrud tabatud on. Ja siis veel Portugalist ja mujaltki...

Kevadine õnnehetk tuli nii ringiga minu juurde tagasi keset talve ja nii avardus minu maailm kui kaardil oma kätega rõngastatud haigrute rändetee paika panin. Järgmisel kevadel olin jälle rõngastama minemas just seetõttu, et hiljem talvel üllatusi postkasti tuleks.

Neeruti, 1984.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!