Üksinda ronisin mäkke oma rattaga. Kuresöödil sain habemega mehelt mõned nööris kõlisevad linnurõngad.
- Marek Vahula lood
- 14. detsember 2017
Üksinda ronisin mõisamaja teisele korrusele. Hakiema läks pesalt ära ja temast jäid järgi sinna neli pisut arusaamatuses hakipoega. Nad kõik neli said rõngad jalga.
Üksinda ronisin ka mõisamaja otsas asuva tamme otsa. Ka sealt õõnsusest lahkus hakiema oma pesalt ja järgi jäid kolm pisut arusaamatuses hakipoega. Ka nemad said kõik rõngad jalga.
Nii rõngastasin oma elu seitse esimest lindu ja ei pidanud seda tegu kahetsema. Järgmisel aastal ehk pea aastapäevad hiljem saabus tähtis kirjake. Nimelt olevat üks üks minu hakipoegadest suureks kasvanuna lennanud üle Soome lahe. Tema rõngas koos jalaga leiti sealt ühest haukapesast. Nii õnneliku ja õnnetu lõpuga looke sündis ilma tänu sellele, et võtsin kord pähe ja läksin linnurõngaid küsima.
Neeruti, 1984-1985.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
