Viimastel nädalatel on meedias palju kõneainet pakkunud taastuvenergia tasude temaatika. Kahjuks on nii poliitilisel kui ka meedia tasandil kajastatud taastuvenergiatasusid kui ettevõtjate kukrutäitjat, mitte kui ettevõtluse, riigi majandusruumi ja puhtama energeetikasektori võimaldamise alust, millest tegelikult  võidavad nii riik, ettevõtted kui ka – mis kõige olulisem – iga Eesti energiatarbija.

Taastuvenergia tasude teema tõusetus kõigepealt Elektrituruseaduse kontekstis. Elektrituruseaduse eelnõu 318SE on menetluses olnud juba novembrist 2012. Peale seda kui Euroopa Komisjon väljastas toetusskeemile riigiabi loa, edastas MKM 15. jaanuaril 2015 Riigikogule eelnõu muudatusettepanekud. See jättis Riigikogule napi kuu eelnõu vastu võtmiseks.

20. jaanuaril korraldas Riigikogu majanduskomisjon eelnõu arutelu, millel Taastuvenergia Koda kutsus poliitikuid üles eelnõu kiiresti vastu võtma ning selle nimel koostööd tegema. Sama üleskutset kordasime mitmel korral kirjalikult. Eelnõu vastu võtmisega taga ootavad mahukad investeeringud ning samuti eeldab Euroopa Komisjon seaduse kiiret vastu võtmist.

Kahjuks otsustasid poliitikud vahetult enne eelnõu teisele lugemisele saatmist viia Elektrituruseaduse eelnõusse läbimõtlematuid viimase hetke muudatusi, mis on vastuolus nii Eesti Vabariigi põhiseaduse kui ka Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitega. Viimasele juhtis tähelepanu ka Rahandusministeerium.

Oma samme õigustati tarbija kaitsmisega, kuigi seejuures külvati segadust, mille tulemusena kannatab tarbija, halveneb ettevõtluskeskkond ning energiajulgeolek. Meie nende muudatustega ei nõustunud.

Valimiseelse olupoliitika võidukäiku näitasid  poliitikute üksteisele risti vastukäivad avaldused, kus ühed poliitikud kinnitasid, et tarbijale on kahjulik olemasolev energiatootmise toetusskeem, teised aga et uus. Tegelikkus on aga hoopis teine, sest Euroopa Komisjoni poolt 2014.aasta  28. oktoobril toetusskeemile väljastatud riigiabi luba kinnitab, et nii kehtiv kui ka kavandatav toetusskeem on täielikus kooskõlas EL riigiabi reeglitega, olemasolevate projektide tootlus on oluliselt alla mõistliku tootluse ja uus toetussüsteem ei ole kehtivast skeemist soodsam.

Kujunenud olukorras ei suutnud poliitikud teha muud kui eelnõu menetlus katkestada ning jätta olukorra lahendamine uuele parlamendile. Loodetavasti tegutseb valitav Riigikogu koos uue valitsuskoalitsiooniga selle nimel, et olukord koostöös taastuvenergia sektoriga lahendada.   

Taastuvenergia tasude kaasus Riigikohtus – tänane EPL kajastas energiaettevõtte ja eraisiku vahelist vaidlust, mis otsaga on jõudnud Riigikohtusse. Riigikohus on tõstatanud küsimuse taastuvenergia tasude suurusest. Taastuvenergia Kojalt ei ole Riigikohus seisukohta küsinud.

Taastuvenergia tasude küsimust on viimastel aastatel väga põhjalikult analüüsitud ja hinnatud nii Eesti riigiasutustes kui ka Euroopa Komisjonis. Euroopa Komisjon on viimati riigiabi analüüsides järeldanud, et ülekompenseerimist ei ole toimunud ja taastuvenergia tasud on Eestis igati eesmärgipärased ja projektide tootlus oluliselt alla mõistliku tootluse.

Igaüks, kes need analüüsid läbi vaatab ja arvutused teeb, jõuab samadele järeldustele. Seetõttu ei näe me muretsemiseks olulist põhjust. ETEK on omalt poolt valmis nimetatud analüüse ja järeldusi ka Riigikohtule edastama.

Üks sõber, kellega hiljuti rääkisin ütles neid kahte teemat kommenteerides, et võib-olla on meil ühiskonnana vaja mõned teemad läbi vaielda, et siis selgusele jõuda, mida me tahame ja kuidas seda soovime saavutada. Eesti riik on püstitatud säästva arengu eesmärgid, võtnud vastu vastavad arengukavad, kinnitanud Euroopa partneritele, et meile on keskkonnaeesmärgid olulised.

Taastuvenergia edendamise meetmed on viisiks, kuidas neid eesmärke saavutada. Enam kui 100 riiki, eranditult kõik EL liikmesriigid kasutavad analoogseid mehhanisme. Nendel meetmetel on oluline positiivne mõju nii riigieelarvele kui ka tarbija rahakotile. Olemasolevate taastuvenergia elektrijaamade rajamiseks maksab iga elektritarbija 12 aasta jooksul ca 3,3 eurot taastuvenergia toetusi.

Vastu saadakse 25 aasta jooksul iga kuu ca 3,3 euro väärtuses odavamat soojusenergiat (mis on kokku 1 miljard eurot säästu), odavama elektrihinna, mis katab täielikult makstava taastuvenergia tasu, 460 miljoni euro eest palgamakse, 3100 regionaalset töökohta,  paranenud energiajulgeoleku, 2,25 miljardi euro eest vähenud kulutusi imporditavale vene gaasile, puhtama keskkonna, 800 miljoni euro eest tehtud investeeringuid millega on rajatud 403, 5 MW uusi elektrijaamu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta