Eesti Maavarade Ühing esitas 17. oktoobril Kaitsepolitseiametile avalduse, milles juhib tähelepanu Eesti Keemiatööstuse Ühing  läbiviidava meediakampaania sõnumitele, mis õhutavad vaenu ja võivad kujuneda ohuks Eesti Vabariigi julgeolekule.

Eesti Maavarade Ühing peab kampaaniat eksitamiseks

Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk selgitas, et avaldus esitati eelkõige põhjusel, et Keemiatööstuse Liidu kampaania sõnumid ja esitatud numbrilised faktid ei ole tõesed ja eksitavad avalikkust.

„Eesti Vabariigi kodaniku ja mittetulundusühingu liikmena pean vastutustundetuks käitumist, millega energeetika ettevõtete initseeritud kampaania õhutab regionaalset viha ja vaenu, seades valeväidetega ohtu Eesti Vabariigi julgeoleku ning õigused,“ selgitas Pukk.

Ta lisas, et kampaanias kasutatud sõnumid nagu keskkonnatasude tõus tooks kaasa 24 000 inimese tööta jäämise ning vähendaks Eesti energiajulgeolekut ei vasta tõele.

„Eesti energiajulgeolek ei ole tagatud üksnes Ida-Virumaa-keskse energiatootmisega. Energiajulgeolek on tagatud siis, kui tootmine on hajutatud üle Eesti ja põhineb rohkem ka kohalikel puhastel kütustel ega nõua maksumaksjalt ja riigilt ülemäärast toetust,“ selgitas Pukk, lisades et kui me tahame, et Eesti maavarad oleksid tõesti meie õnn, siis ei tohi „meie“ tähendada vaid keemiatööstureid ja „õnn“ vaid nende rahalist kasu.

„Keskkonnatasude muutmise tänane ettepanek tõstaks plaani kohaselt ühe tonni põlevkivi tasumäära praeguselt 1,53 eurolt 1,95 euroni aastal 2020. Sama raha eest saab kaks pakki piima. On seda tonni põlevkivi eest palju või vähe?“ küsis Pukk.

Eesti Maavarade Ühing palus Kaitsepolitseiametil uurida Viru Keemia Grupp AS-i, Alexela Energia AS-i poolt initseeritud ja finantseeritud kampaania ning Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevuste vastavust Eesti Vabariigis kehtivate seaduste valguses. 

MaavaradFOTO: Ekraanitõmmis kamapaania lehelt.

Eesti Keemiatööstuse Liit loob oma sõnavõtus mulje, et põlevkivi on ainus Eestis kasutatav võimalus

"2016ndal aastal plaanib riik oluliselt tõsta põlevkivisektori ettevõtetele määratud keskkonnatasusid. Järjekordne maksutõus võib drastiliselt mõjutada nii riigi põlevkivitööstust, sellega seotud sektorite käekäiku ja Eesti majanduskeskkonda ning heaolu tervikuna.

Sektori ettevõtted said plaanitavast maksutõusust teada 2013nda aasta lõpus ning see info ajendas  põhjalikult uurima keskkonnatasude mõju sektori käekäigule. Vastav uuring telliti Ernst&Young Baltics ASilt ja see valmis 2014nda aasta mais. Põhjalik uurimus näitab selgelt, et järjekordne maksutõus võib Eesti põlevkivitööstusele mõjuda laastavalt. Juba 2020ndate alguses kaotaks sektor ligi 90% oma tööjõust ning  riigis lõppeks põlevkivist elektritootmine. Mõistliku maksustamise tulemusel võiks põlevkivitööstus toota pikemas perspektiivis ligi kolm korda rohkem maksutulu. Seda tingimusel, et sektor saab vabalt areneda ja seda  ilma riigi täiendavate investeeringute või abita.

Eesti põlevkivisektor elab praegu üle kiiret arenguperioodi. Täitmist  vajavad uued keskkonnanõuded, millega käib kaasas tehnoloogia uuendamine ja edasiarendamine, suurte tehtavate investeeringute toel. Tehnoloogia areng lubab ellu viia projekte, mis veel 20 aastat tagasi tundusid mõeldamatuna, näiteks põlevkivist diisli tootmine. Selliseks arenguks vajavad ettevõtted stabiilset majanduskeskkonda aastakümneteks. Oluliseks majandusstabiilsuse parameetriks on keskkonnatasud (tegelikult varjatud maksud), mida plaanitakse tõsta hüppeliselt. Kõik see külvab investeerimismahukale tööstusharule järjepidevalt ebakindlust ning tekitab  küsimuse –  kuidas on see võimalik?

Ettevõtete katsed arutada plaanitava makstõusu võimalikke mõjusid luhtusid. Peame tõdema, et nii antud juhul kui mitmes teises protsessis, on Keskkonnaministeerium rikkunud kaasamise head tava. See ajendabki meid üheskoos pöörduma avalikkuse poole. Eesti on väike riik ja meie ettevõtted üksteisest suures sõltuvuses. Arvestades põlevkivitööstuse olulist mõju Eesti majandusele, võib julgelt ennustada, et koos sektori ettevõtetega saavad oluliselt kahjustada ka paljud teised ettevõtted väga mitmetest sektoritest."

Allikas: Eesti Keemiatööstuse Liit (Hallar Meybaum)

„Meie õnn on meie maavarad“ kampaania sisaldab näiteks hirmutavat reklaami

Sarnased artiklid