2012. aastal 80. juubelit tähistav Helgi teeb oma aktiivsusega silmad ette paljudele noorematele. Aga teisiti ei saakski, leiab ta, sest kui eakad kapselduvad koju nelja seina vahele, jäävad nad haigeks. Ta isegi tunneb ennast VENÜst eemal olemise päevadel tõbisena, kuid ühingu tegemistes kaasalöömine annab palju energiat. VENÜ maja on Helgi sõnul eakatele asendamatu koht.

VENÜ tegevus põhineb heategevusel ja vabatahtlikkusel. Ühingusse kuulub ligi 500 liiget. Paljud neist on võtnud endale ühe või mitu ülesannet, mida nad majas täidavad. Keskuses on näiteks oma kohvi- ja söögituba, raamatukogu, toimetavad toataimede, aia ja küpsetajate teenistused ning tegutseb 40 huvirühma. Keskuses toimuvad loengud, kohtumisõhtud, kontserdid, väljasõidud jmt.

VENÜ juhatuse liikme Ene Veiperi sõnul on vanurite päevakeskusi Eestis üle saja, Tallinnas näiteks lausa igas linnajaos. „Inimene, kes otsib seltsi ja tegevust, peaks suuremates linnades selleks koha leidma. Maal eakatel nii palju võimalusi ühistegevusteks ei ole, kuid seal on probleemid ka noortel,“ ütleb ta. Eakatele on tema sõnul päevakeskused kindlasti vajalikud, pakkudes võimalust ühistegevusteks ja seltskonna leidmiseks. „Pensionile jäämise suurim oht on see, et kui inimene on olnud aktiivne ja tundnud, et teda on vaja, siis ühel hetkel tunneb ta end üksi ja ebavajalikuna. Ühistegevused annavad selle vajalikkuse tunde ja võtavad üksinduse tunde ära,“ põhjendab ta.

Helgil on üksikuks ja koju jäänud inimestele konkreetne soovitus – kohe uksest välja, rahva keskele! Sest inimesel ei ole hea üksi jääda, teab naine oma kogemusest ning soovitab kindlasti ennast mitte üksi jätta. „Kui ise ennast ei aita, ei aita sind keegi ja keegi teine sulle ukse taha abi ega seltsi pakkuma ei tule,“ ütleb ta. „Tähtis on ühte hoida ja otsida seltsi ning pakkuda seda teistele.“ 

---

Artikkel on pärit Terve Elu kalendrist 2012.