Eesti Taastuvenergia Koja hinnangul on Eesti riigi energiapoliitika endiselt saastamiskeskne. Tulevikukavad nagu Energiamajanduse arengukava aastani 2030 muutusi ei too, sest endiselt panustatakse kõikidest võimalikest stsenaariumitest kõige saastavamatele. Toome lugejateni seitse taastuvenergia küsimust ja laseme asjatundjatel vastata.

Kas taastuvenergia on kallis?

Taastuvenergia on kõige odavam energiatootmise viis. Taastuvate kütuste hinnad on kordades soodsamad fossiilkütuste hindadest.

Päike, tuul ja vesi on tasuta ressurss. Hakkepuidu hind on võrreldes maagaasiga 2,8 korda soodsam ning õlikütustega 4,5 korda soodsam. Küttepiirkondades, kus kasutatakse põhiliselt taastuvenergiat, on küttekulud ca 30% madalamad kui maagaasil või õlikütuseid kasutavates piirkondades.

Kui hakata nullist ehitama uut elektrijaama ning valida erinevate tootmistehnoloogiate vahel, siis konkurentsitult kõige soodsamad on taastuvenergial põhinevad elektrijaamad.

Arengufondi arvutused ning Taastuvenergia100 elektrienergia tootmisportfelli keskmine kulu on 2030. aastal 21% madalam kui tootmisportfellil, mis põhineb põlevkivi ja tuumaelektrijaamadel. Arvestades elektrihinna kujunemise eripära turul, pääsevad taastuvatel allikatel põhinevad elektrijaamad turule eelisjärjekorras ja on seetõttu konkurentsivõimelisemad.

Kas Eesti saab põlevkivita hakkama?

Põlevkivisektor ei taha Eesti energiajulgeolekut, Eestil on rohkem taastuvenergia ressurssi kui meie riik tarbida suudab.

Eesti kaks suurimat elektrijaama, mis toodavad enamuse elektrist, asuvad vaid paari kilomeetri kaugusel Venemaast. Selleks, et Eesti energiajulgeolek oleks tagatud, peab Eesti energiasüsteem olema hajutatud üle Eesti ning lisaks tsentraalsetele energiatootmise jaamadele tuleb välja arendada ka autonoomsed energiatootmisüksused.

Üleminek taastuvenergiale saab toimuda järk-järgult, ent 2030. aastaks oleme võimelised põlevkivist täielikult loobuma. Eestis on ideaalsed tingimused toota energiat maismaa ja avamere tuuleparkides, biomassi ja biogaasi koostootmisjaamades, päikeseenergia elektrijaamades ning vähemal määral ka hüdroenergia jaamas.

Eesti suurepärase tuuleenergia ressursi arendamine võimaldaks katta Eesti energiavajaduse. Lisaks on suures osas kasutamata ka biomassi ja biogaasi koostootmise potentsiaal, samas on nendest allikatest võimalik toota suurem osa vajaminevast soojusenergiast. Biogaasist on võimalik toota elektrit ning soojust ja transpordikütuseid ning suunata puhastatud biogaasi olemasolevasse gaasitrassi.

Koostamisel oleva energiamajanduse arengukava andmetel on võimalik Eestis toota piisavalt biogaasi, et asendada sellega kogu Venemaalt imporditav maagaas. Täielikuks taastuvenergia üleminekuks on vajalik ka salvestusvõimustuste olemasolu, mis Eestis põhineks hüdroakumulatsiooni pumpjaamal.

Milline on taastuvenergia kasu tarbijale?

Taastuvenergia suurendab sõltumatust, alandab energiahinda ja kaasab tarbija energiatootmisse.

Energiahindade kasvu vastu aitab ainult energia säästlikum kasutamine ja lisaks ka tarbijast tootjaks saamine. Euroopa Komisjoni poolt tehtud mõjuhinnangu andmetel on viimasel viiel aastal tänu taastuvenergiale elektrienergia hulgihinnad vähenenud EL liikmesriikides 35-42%.

Eestis on kasulik hakata mikrotootjaks, eriti juhul kui tehakse kaalutletud otsuseid taastuvenergialahenduste kasutamiseks. Ulatuslik mikro- ja väiketootmisseadmete paigaldamine muudab Eesti energiasüsteemi hajutatumaks, tagades parema energiajulgeoleku erinevates Eesti piirkondades ning vähendades seeläbi ka tarbijate energiale tehtavaid kulutusi.

Mikrotootmine fikseerib energiahinna väga pikaks ajaks, samal ajal kui energiaturu hinnad kõiguvad ja koos maksudega pigem tõusevad.

Mis saab siis, kui tuul ei puhu?

Siis aitab suuremahuline elektri salvestus. Taastuvenergiale üleminekul on oluline roll tootmisportfellis energiat salvestaval hüdroakumulatsiooni pumpjaamal, mis toodab elektrit merevee üles- ja allaliikumisel vabanevast energiast.

Jaama eesmärgiks on katta elektritarbimise tippe päevadel, mil tarbimine ületab baaskoormuse, salvestades elektrit madala tarbimise ajal.

Eestis Muugal arendatakse vastavalt kodumaist projekti, kuid selle valmimiseni saame edukalt kasutada ka Balti-Põhjamaade ühise elektrituru võimalusi, kuna kõikides meie naaberriikidel on küllaldaselt hüdroenergia võimsusi elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks.

Milliseid otsuseid peab tegema riik taastuvenergia kasvatamiseks?

Riik peab sõnastama selge eesmärgi aastaks 2030 taastuvenergiale üleminekuks elektri- ja soojusmajanduses. Üleminek taastuvenergiale on Eestis võimalik, kui riik loob ettevõtjatele sobivad investeerimistingimused ning viib energiatootjate tegutsemiskeskkonna võrdsetele alustele.

Samuti on vajalik seada pikaajalised siduvad eesmärgid energia säästmiseks, taastuvenergia osakaalu kasvuks ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks, luua tingimused taastuvenergia võrku liitmiseks ja energia salvestusvõimsuste arendamiseks.

Eesti Vabariigi Valitsus võttis märtsis sõlmitud koalitsioonilepinguga eesmärgiks täieliku ülemineku taastuvenergiale. ETEKi hinnangul on täielik üleminek taastuvenergiale 2030. aastaks nii soojus - kui ka elektrisektoris täiesti reaalne.

Seetõttu peame õigeks, et ENMAK ehk energiamajanduse pikaajaline arengukava seaks sihiks täieliku ülemineku taastuvatele allikatele aastaks 2030. Samaaegselt on vajalik põlevkivienergeetikast väljumise strateegia.

Valitsus saab luua taastuvenergeetika investeerimisprogrammi, mida on erinevalt põlevkivi ja tuumaenergia tootmisvõimsuste arendamisest võimalik rahastada heitmekaubandusest ja EL struktuurifondi rahadega, vabastades maksumaksja rahalistest kohustustest, saab anda signaali investoritele Eestist ja mujalt ning olulise tõuke mahukate investeeringute suunamiseks taastuvenergiasektorisse.

Kuidas taastuvenergia sektor töötab selle nimel, et taastuvenergia Eestis areneks?

Tegeledes taastuvenergia arendamisega, uute lahenduste kasutuselevõtmisega, koolitus- ja selgitustööga. Taastuvenergia ettevõtted on uutesse elektritootmisvõimsustesse Eestis investeerinud ligi 750 miljonit eurot.

Selleks, et võimaldada targa energiasüsteemi arengut, teevad taastuvenergia sektorit edendavad ettevõtted ja ETEK koostööd Eesti ülikoolidega ning tegutsevad teadus- ja arenduskeskuse loomise ja arendamisega.

Lisaks on Eesti energiasektori ja IT-lahenduste ettevõtted loomas Estfeedi projekti raames tarbijatele vajalikke ja kasulikke süsteeme, mis lihtsustaks energiasäästlike ja taastuvenergia lahenduste kasutamist, olles ühteaegu kasulikud nii tarbijale kui ka energia- ja võrguettevõtetele.

Taastuvenergia Koda ja selle liikmed tegelevad järjepidevalt huviliste nõustamise ja koolitamisega ning taastuvenergia võimalusi tutvustava teavitustööga.

Milline on taastuvenergia osakaal Eestis täna?

2013. aastal oli Eesti taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest 25,8% - selle tulemusega oli Eesti esimene EL liikmesriik, kes oli täitnud 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgi.

Samas on Eestil võimalik lihtsalt suurendada taastuvenergia osakaalu veelgi, seda erinevate taastuvenergia koostöömehhanismide, EL struktuurfondide ja heitmekaubandustulude toel, mitte koormates Eesti maksumaksjat!

Taastuvenergia moodustas eelmisel aastal Eleringi andmetel Eesti elektrienergia kogutarbimisest 12,5% - kokku toodeti 2013. aastal 1151 GWh taastuvat elektrienergiat. Sellest 49% toodeti biomassist, 46% tuulest ja ülejäänud biogaasist, hüdroenergiast ja päikesest.

Taastuvenergia osakaal soojusmajanduses on 46%. Kõige vaevalisemalt on taastuvate allikate kasutuselevõtmine edenenud transpordisektoris. Eesti impordib endiselt kogu vajamineva koguse transpordikütusest.

Lähtuvalt Euroopa Liidu 2020. aasta eesmärkidest peab Eesti transpordisektoris taastuvate kütuste osakaal olema 10%. 2012. aastal oli taastuvate allikate osakaal kõigest 0,2%.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta